Memo: Miks jäeti VEB Fond auditeerimata ajal, kui saanuks algatada veel kriminaaluurimine? Kes oli poolt ja kes vastu?

VEB-fondiga seoses on avalikkuses korduvalt esitatud küsimusi, miks näiteks 2004. aastal ei hakanud Riigikontroll VEB-fondi auditeerima, kuigi see teema oli ka tollal päevakorral.

Kui tollal oleks Riigikontroll leidnud samasuguseid eksimusi nagu tänavu juunis avaldatud kahest auditist selgub, saanuks politsei 2004. aastal alustada ka kriminaalmenetlust, sest siis ei olnud nüüd avastatud eksimused veel aegunud.

"VEB-fondiga seoses on avalikkuses korduvalt esitatud küsimusi, miks näiteks aastal 2004 Riigikontroll VEB-fondi ei hakanud auditeerima, kui see teema taas üleval oli. Kuna olin ise toonaste arutelude juures, siis võin kinnitada, et Riigikontroll oli valmis ka siis VEB-fondi auditeerima, kui parlament oleks selleks soovi avaldanud. 

Kuid parlament leidis, et Riigikontrollil ei ole vaja VEB-fondi auditeerida. Teema oli arutusel põhiseaduskomisjonis, kes omakorda pöördus seisukoha saamiseks Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni poole. Siin on memo, mis selle arutelu kohta on Riigikontrollis säilinud.

Memo sabas on aga Riigikogu 13.10.2004 istungi stenogramm, kus on väga hästi näha, kes oli komisjoni moodustamise poolt, ja kes vastu.

Oluline on märkida, et täna Riigikogu uurimiskomisjoni lõppraporti esitlusel nentis komisjoni esimees Rainer Vakra, et kui toona oleks olnud VEB-fondi asjus teada need asjaolud, mis on täna, oleks küllap komisjon moodustatud," selgitas Riigikontrolli avalike suhete juht, kauaaegne ajakirjanik Toomas Mattson sotsiaalmeedias memo ja stenogrammi avaldamist pärast riigikontrolli ja riigikogu erikomisjoni VEB Fondi teemaliste auditite avaldamist

 Väljavõte Riigikontrolli memost Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni istungi kohta

 

Esmaspäeval 11.10.2004 kell 14.00 oli istungi päevakorras:

 

1. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse “NSV Liidu välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod” täitmise uurimiseks eelnõu (427 OE) kohta;

[---]

Komisjoni liikmetest oli kohal: Harri Õunapuu, Andres Lipstok, Eiki Nestor, Vello Tafenau, Toomas Varek, Aivar Õun ja Helir-Valdor Seeder

Istungil viibisid Riigikontrolli poolt: Märt Kivine, Saima Strenze, Kairit Peterson, Toomas Mattson ja Tiina Ojasalu

Istungile oli kutsutud Kadi Viira Eesti Panga juriidilisest osakonnast, Kadi Viira on ühtlasi SA VEB nõukogu liige. [---]

 

1. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse “NSV Liidu välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod” täitmise uurimiseks eelnõu (427 OE) kohta

 

Saima Strenze tegi ettekande Riigikontrolli audititest VEB fondi uurimise küsimuses [---]

 

Kadi Viira tegi ettekande SA VEB tegevusest. Kadi Viira sõnul on sihtasutust auditeerinud iga aasta välisaudiitor (Deloitte & Touche Audit AS). Sihtasutuse bilanss on olnud aasta-aastalt nullis. Olemuslikult ei olegi SA VEB kujul tegemist toimiva juriidilise isikuga, vaid lihtsalt nõuete registriga. Küsimus, kas on vaja selleks eraldi juriidilist isikut, et sellist nõuete registrit pidada. Registrit võiks pidada näiteks Rahandusministeerium või Eesti Pank ise. Seetõttu võiks kaaluda SA VEB fondi lõpetamist ja nõuete haldamise üleandmist Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale.

Riigikogu 20.01.1993. a otsuse “NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod” alusel moodustatud Eesti Vabariigi nõuete fond – Riiklik VEB fond kujundati omal ajal ümber sihtasutuseks, kuna fondile tuli anda kehtivate seadustega ette nähtud õiguslik vorm, vastasel korral oleks fond kuulunud likvideerimisele. Leiti, et sihtasutusena tegutsemine on VEB fondi olemust arvestades kõige kohasem.

H-V. Seeder küsis VEB fondi sihtasutuseks ümbervormistaja kohta.

Kadi Viira selgitas, et SA VEB põhikirjast ei tulene otseselt, kes on selle asutaja. Kuid lähtudes juriidilisest tõlgendamisest võib väita, et kuna SA VEB on Riigikogu poolt loodud VEB fondi õigusjärglane, siis võib SA VEB fondi asutajaks pidada Riigikogu ehk siis riiki.

H-V. Seeder küsis Riigikontrolli arvamust VEB fondiga seonduva uurimise vajalikkuse kohta perioodil peale 1997. aastat.

Saima Strenze vastas, et jätab selle küsimuse komisjoni otsustada.

Andres Lipstok tegi ettepaneku mitte kohustada Riigikontrolli VEB fondiga seonduva täiendavaks auditeerimiseks ning leidis, et komisjon võiks pöörduda Rahandusministeeriumi poole SA VEB fond likvideerimiseks.

H-V. Seeder leidis, et Riigikontroll on kahel korral VEB fondi küsimust auditeerides leidnud probleeme, probleemide välja toomise ja järelduste tegemise tulemusena on fondi tegevus paranenud. Kuna Riigikontroll on auditeerinud fondi aastaid tagasi, ei ole teada tänane olukord. Õige ei ole VEB fondi tegevuse lõpetamine olukorras, kus ei olda kindlad selle tänases seisus. Riigikogu peaks seetõttu tõsiselt kaaluma uurimiskomisjoni moodustamist.

Andres Lipstok vastas, et VEB fondi likvideerimisega ei muutu nõuete osas midagi. Nõuded jäävad alles, nende üle arve pidamine läheb lihtsalt Rahandusministeeriumile üle.

H. Õunapuu lisas, et nõuete rahuldamine sõltub ikkagi Eesti-Vene suhete paranemisest ja vastavast riikidevahelisest kokkuleppest. Selle küsimusega tegelemise võiks seetõttu üle anda ka Riigikogu väliskomisjonile.

H-V. Seeder väitis, et küsimus ei ole vaid suhetes Venemaaga. Ka Eestis ei ole kindlat seisukohta VEB fondi osas ning seetõttu pole oldud aktiivsed seda probleemi Venemaaga lahendama. Kuna Riigikogu on oma otsusega VEB fondile aluse pannud, siis peab Riigikogul olema ka alusmaterjal selle fondi tegevuse lõpetamiseks. Riigikontroll on sõltumatu instants, kellelt võiks VEB fondi tegevuse lõpparuande koostamise osas abi saada. Riigikontrollile võiks anda ülesande selle küsimusega tegeleda.

K. Viira sekkus väitlusse, lisades, et Riigikogu põhiseaduskomisjonis on olemas kõik VEB fondi tegevusega seonduvate dokumentide koopiad. Samuti on olemas audiitori järeldusotsused SA VEB kohta. Info VEB fondi kohta on Riigikogul olemas. Ei tohiks lasta end segadusse ajada asjaolust, et Riigikogu on oma otsusega fondi loonud. Fond kujutab oma olemusest Venemaal külmutatud kontodel olevate vahendite nõuete registrit. Registri pidamiseks ei ole vaja eraldi juriidilise isiku olemasolu. Juhul kui SA VEB fond likvideerida ja anda nõuete register üle Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale, ei kao nõuded kuhugi, need jäävad endisel kujul alles.

E. Nestor küsis K. Viiralt, et kui VEB fond puhul on tegu registriga, siis kuidas sai viia see register endaga kaasa 30% Eesti pankade kogubilansist.

K. Viira vastas, et Eesti pankade bilansid viis ohtu Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrus, mille alusel külmutati Venemaal asuva NL Vnešekonombanki kontodel hoitavad Eesti pankade vahendid, mitte Riigikogu poolt loodud VEB fond. Raha oli Venemaal külmutatud ja seda ei saanud kasutada. VEB fondi loomisega Riigikogu poolt määratleti õiguslikult tekkinud olukord, s.o nõuete olemasolu külmutatud kontodel oleva raha osas.

E. Nestor leidis, et spetsialistide selgitusi võiks usaldada. Samas võib kaaluda ka nii uurimiskomisjoni moodustamist kui ka Riigikontrollile ettepaneku tegemist auditi läbi viimiseks.

H. Õunapuu tegi ettepaneku paluda Eesti Panga presidendil anda kogu Riigikogu ees infot VEB fondi kohta. Sel juhul on võimalus kõigil Riigikogu liikmetel esitada küsimusi ja saada sel teel info VEB fondi küsimuses.

Andres Lipstok leidis, et VEB fondiga seonduv on juba põhjalikult läbi uuritud. Ei ole põhjust arvata, et Eesti Panga ja SA VEB fond poolt tehtu oleks olnud väär. SA VEB fondi tegevust on auditeerinud sõltumatu audiitorühing, kes pole leidnud sihtasutuse tegevuses vigu. Samuti ei ole mõtet anda Riigikontrollile ülesannet VEB fondi uuesti auditeerida. Rahandusministeeriumilt ja Eesti Pangalt võib paluda seisukohta küsimuses, mida nõuetega edasi teha.

 

Komisjoni esimees palus H-V. Seederil ja A. Lipstokil sõnastada ettepanekud, mille üle komisjon saaks otsustada.

 

H.V. Seeder tegi ettepaneku, et komisjon paluks Riigikontrollil auditeerida VEB fondi tegevust perioodil alates 1997. aastast kuni tänaseni, keskendudes toimunule ja andes sellele juriidilise ja majandusliku hinnangu ning peale Riigikontrolli auditi saamist tulla Riigikogus otsustamise juurde tagasi.

 

A. Lipstok tegi ettepaneku mitte paluda Riigikontrollil VEB fondi auditeerida, vaid pöörduda Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga presidendi poole seisukohtade saamiseks ühtse tegevuse kujundamiseks (kuidas nõuetega edasi toimida).

 

H.V. Seederi ettepaneku poolt hääletas 3 komisjoni liiget.

A. Lipstoki ettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget.

 

Komisjon otsustas jätta Riigikontrollile palve VEB fondi auditeerimiseks tegemata ja pöörduda seisukohtade saamiseks Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga poole.

[---]

 

###

 

Väljavõte Riigikogu stenogrammist 13.10.2004, kus arutusel võimaliku uurimiskomisjoni moodustamine

 

Esimees E. Ergma  Alustame Isamaaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Isamaaliidu fraktsiooni aseesimehe kolleeg Helir-Valdor Seederi!

 

H-V. Seeder Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliidu saadikurühm on esitanud Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks". VEB Fondiga seonduv küsimuste ring on tegelikult väga lai ja see lisaks majanduslikele probleemidele seondub kindlasti õiguslike küsimustega, poliitiliste küsimustega. On seotud ka rahvusvahelise tasandiprobleemidega Eesti ja Vene riigi vaheliste probleemide ja küsimustega. Just see on üheks põhjuseks, miks me peaksime sellega seonduvat arutama ka Riigikogu tasemel. Sellepärast et nii nagu Eesti Panga president alles hiljuti siin, vastates Isamaaliidu saadikurühma küsimustele, on öelnud, et nii Eesti Panga kui Rahandusministeeriumi ja valitsuse käed on jäänud lühikeseks nende probleemide lahendamisel. Aga miks siis ikkagi on vajalik Riigikogu vastav uurimiskomisjon. Ma tooksin siin välja 5 põhjust, miks peaks olema see vajalik ja igati põhjendatud. Esiteks, VEB Fond on asutatud Riigikogu otsuse alusel ja on igati loomulik, et Riigikogu saaks ülevaate nendest probleemidest ja tegevusest ning kuulaks ära aruande VEB Fondi senise tegevuse kohta. Teiseks, VEB Fondi loomisel püstitatud eesmärgid on saavutamata ja probleemid kuni tänaseni ikkagi lahendamata. Kolmandaks, see temaatika on ka ühiskondlikult väga aktuaalne, seda on käsitletud viimasel ajal nii televisioonis kui ajakirjanduses. Ilmselt ei ole väga palju probleeme, mida käsitletakse nii mahukalt ja mille kohta antakse välja ka lausa eraldi raamat. 4. Riigikontroll ega ka mingisugune muu väline kontroll ei ole tegelikult alates 97. aastast, see tähendab seitsme aasta jooksul, kontrollinud VEB Fondiga seonduvat. Vahepeal on see fond ümber korraldatud sihtasutuseks. See on toimunud 98. aastal ja kui riigieelarve kontrollkomisjonis sellel nädalal me küsisime, kes korraldas ümber VEB Fondi tegevuse sihtasutuseks, mis alusel see toimus, kas on olemas selle kohta mingisugune Vabariigi Valitsuse õigusakt või rahandusministri korraldus, siis Eesti Panga esindaja, kui ma nüüd täpselt mäletan, juriidilise osakonna juhataja, väljendas selle kohta nii, et selle sihtasutuse asutamisega on üks kummaline lugu. Ei ole teada, kes on selle sihtasutuse asutajad, tõenäoliselt, rõhutan tõenäoliselt, VEB Fondi tegevjuht viis need materjalid registrisse ja nii sai ka sihtasutus registreeritud. Kuid ülevaadet, mille alusel sihtasutus moodustati ja kes on selle sihtasutuse asutaja, vähemalt riigieelarve kontrollkomisjonis Eesti Panga esindaja meile anda ei suutnud. 5. Tegelikult peaks ju ka Riigikogu ise langetama selle otsuse, mis saab edasi. Ma ei pea silmas mitte ainult neid lahendamata probleeme ja seatud eesmärke, aga selle sama VEB Fondi sihtasutuse osas kas see jääb tegutsema nii, nagu seni kõik need aastad või on võimalik ta ümber kujundada, tema tegevus lõpetada. Need küsimused peaksid toimuma samuti Riigikogu otsuse alusel. Tahan eraldi veel rõhutada, et kuigi peamise eesmärgi saavutamine, st VEB Fondist külmutatud rahade kättesaamine sõltub eelkõige riikide vahelisest kokkuleppest ja seega ka Venemaa poolsest heast tahtest, saaks ja peakski uurimiskomisjon tegelema nende küsimustega, mida saab lahendada Eesti riigi siseselt. Küsimustega, millega tegelevad VEB Fond, Eesti Pank, Rahandusministeerium ja valitsus, nendega saame meie ise siin Eesti Vabariigis tegeleda ja nende tegevuse uurimine ei sõltu Vene riigi poolsest tahtest. Näiteks võiksid olla need küsimused kas või sellised, et kas on järgitud kõigi nõuete võrdse kohtlemise printsiipi, kes ja kuidas ning milliste volitustega korraldas ümber VEB Fondi tegevuse ja kes üldse on fondi sihtasutuse asutajad? Miks ei kutsutud kokku kreeditoride üldkoosolekut kuue kuu jooksul, nii nagu seda nägi ette Riigikogu otsus? Tegelikult ei toimunud seda üldkoosolekut isegi mitte kuue aasta jooksul. Nii et küsimuste ring, mida peaks teadma Riigikogu, on lai ja need ei sõltu Venemaa poolsest tahtest. Olen isiklikult komisjoni moodustamise võimaluse suhtes positiivselt meelestatud, sest alles hiljuti me arutasime viljavarude varguse komisjoni moodustamist ja mind isegi üllatas Riigikogu demokraatia vaim, et niivõrd suure häälteenamusega see komisjon sai moodustatud ja koalitsioon lausa loobus oma esindajate nimetamisest sellesse komisjoni ning andis n-ö täisvolitused opositsioonile asja uurimiseks. Ma loodan sama praktika kordumist ka selle uurimiskomisjoni puhul täna siin. Lõppude-lõpuks, kui seda komisjoni ka täna ei moodustata, siis olen ma kindel, et see mädapaise saab ükskord lahtilõigatud niikuinii. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun nüüd küsimused ettekandjale. Palun kolleeg Silver Meikar.

 

S. Meikar Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja. Sooviksin küsida, et palju ühe probleemkomisjoni moodustamine läheb maksma maksumaksjale?

 

H-V. Seeder Aitäh! Minul sellist kalkulatsiooni rahaliselt teile öelda ei ole, kuid ma võin kindlalt väita, et see on üks kõige odavamaid uurimise võimalusi üldse, sest Riigikogu liikmed, kes sinna kuuluma hakkavad, on Riigikogu liikmetena palgatud tööle niikuinii ja täiendavat tasu ma arvan selle eest saama ei peaks. Need kulutused, mis on seotud komisjoni töö korraldamisega, on suhteliselt väiksed, nagu te isegi teate.

 

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Peep Aru!

 

P. Aru Lugupeetud ettekandja! Mulle on väga sümpaatne Isamaaliidu aktiivne tegevus viimasel ajal uurimiskomisjonide moodustamisel. Sellepärast julgen küsida, et kas teil on kavas teha ka ettepanek uurimiskomisjonide moodustamiseks kunagiste relva- ja rublatehingute osas? Aitäh!

 

H-V. Seeder Aitäh! Isamaaliit kahtlemata koosneb isikutest, kes tunnevad ajaloo vastu väga sügavat huvi. Me tunneme huvi ka mitte ainult kaugema, vaid ka lähiajaloo kohta. Ma arvan, et ka need küsimused väärivad kindlasti käsitlemist ja VEB Fondiga seonduv on kindlasti seotud ka rahareformi ja rublatehingutega, nii et ma usun, et ka selle täna moodustatava komisjoni raames saab uurida neid küsimusi, mis pakkusid teile konkreetselt huvi, mida te siin mainisite. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus.

 

S. Meikar Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on siiralt heameel, et Isamaaliit tunneb sügavat huvi ajaloo vastu ja on võimalik moodustada Riigikogu liikmetest mitte probleemkomisjon, vaid siis parlamendirühm ja tegeleda väga erinevate ajalooküsimustega. Peaks teile mainima, et sellise rühma moodustamine võimaldab tegeleda probleemidega laiemalt ja on ka märkimisväärselt odavam, sest see ei eeldaks komisjoni esimehele viiekordset keskmist palka ega ka mingite lisaametnike palkamist. Aitäh teile!

 

Esimees E. Ergma Palun siiski esitada küsimus.

 

H-V. Seeder Aitäh! Kuigi see otseselt ei ole....

 

Esimees E. Ergma Palun nüüd kolleeg Jürgen Ligi.

 

H-V. Seeder Ma heameelega siiski vastaks, et tegelikult Riigikogus on moodustatud selline rühm, muinsuskaitse ühendus, et kui Silver Meikar soovib sinna kuuluda, siis heameelega, ma usun, et ta võetakse kahel käel vastu.

 

Esimees E. Ergma Palun nüüd kolleeg Jürgen Ligi.

 

J. Ligi Aitäh! Austatud ettekandja! Hiljuti esines samal teemal siin härra Vahur Kraft ja vastas Isamaaliidu arupärimisele. Mul ausalt öeldes oli siis siiralt kahju targast inimesest Andres Herkelist, kes pidi vägisi skandaalimaiku siin õhutama, kusjuures vastaja oli äärmiselt veenev. Öelge sellega seoses, mis Isamaaliidul jäi sellest arupärimisest veel arusaamatuks või miks peaks veel midagi lisaks katsuma uurida, kui vastused olid nii selged ja majandusasjatundjale nii arusaadavad?

 

H-V. Seeder Aitäh! Kõigepealt peab kohe märkima, et esitatud küsimused ei puudutanud kaugeltki mitte kogu VEB Fondiga seonduvat problemaatikat, millele Eesti Panga president Vahur Kraft siin mõni aeg tagasi vastas. Aga mõned probleemid, millele ei ole vastust saanud, ma tõin ka täna siin ettekandes välja. Üks on seesama sihtasutuse moodustamine. Kui Eesti Panga esindaja ei ole võimeline Riigikogu komisjoni ees vastama, mille alusel fond ümber korraldati ja kes on sihtasutuse asutajad, siis ma arvan, et see küsimuste ring vajab siiski täiendavat uurimist. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

 

J. Marrandi Tänan! Kolmel eelpool küsijal oli siiralt hea meel, et selline komisjon moodustati. Jürgen Ligil oli siiralt kahju, et niisugune komisjon moodustatakse. Minul on ka siiralt hea meel, et on soov niisugust komisjoni moodustada. Aga ma küsiksin siiski selliste emotsioonide pinnalt, minnes praktilise ja ratsionaalse tegevuse juurde. Kõik me teame, et see sõltub tegelikult ju Venemaa poliitilisest tahtest ja sama hästi teame ka, et Venemaal ei ole seda poliitilist tahet meile midagi maksta. Kõik niidid jooksevad Venemaale ja tulemus on ilmselt üsna, ütleme nii, et tulemust ei ole. Kuidas te arvate, kuidas on võimalik jõuda reaalsete tulemusteni ilma Venemaa poolse tahteta?

 

H-V. Seeder Aitäh! Tõepoolest, nende probleemide lõplik lahendamine sõltub sellest, milline on Vene poole tahe, kuid nii nagu ma olen siin korduvalt maininud, üks asi on lõplike lahenduste leidmine, teine asi on probleemidele selguse saamine. Me saame uurida Eesti poolset tegevust Eesti riigis sees. See on seesama küsimustering, et kas on järgitud nõuete võrdse kohtlemise printsiipi, kuidas on reorganiseeritud VEB Fond ja paljud muud küsimused. Need ei sõltu Vene poolsest tahtest või mitte tahtmistest. Oleks loomulik, et nendele küsimustele Riigikogu, kelle otsuse alusel see VEB Fond on moodustatud, saaks ka tegelikult vastuse. Ma olen nõus sellega, et erinevaid uurimiskomisjone ei ole vaja ka Riigikogus liiga palju moodustada. Kuid vaadake, peale riigieelarve kontrollkomisjoni koosolekut sellel nädalal see veendumus, et eraldi uurimiskomisjon on vajalik, minus ainult süvenes. Sest kui kontrollkomisjoni koalitsiooni erakondadesse kuuluvad esindajad üksmeelselt hääletasid selle vastu, et isegi täna juba ametis olevad Riigikontrolli ametnikud, st Riigikontroll, kes institutsioonina on olemas ja kelle üks peamisi ülesandeid ongi taoliste kontrollide teostamine ja Riigikogule informatsiooni andmine, leidis mahahääletamist, leiti, et Riigikontroll ei peaks selle küsimusega tegelema, siis tekib mul küll kahtlus, et ilmselt on vajalik nende küsimustega tegelda, kui 7 aastat ei ole Riigikontroll ka seal käinud. Ma arvan, et see veelgi süvendas vajadust eraldi uurimiskomisjoni tegemise järgi, sellepärast et ka ülejäänud riiklikud institutsioonid, kes selle kontrolli teostamiseks on tegelikult ellu kutsutud, parlament, vähemalt osa parlamendist, ei volita ega usalda seda tööd tegema. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Palun kolleeg Andres Lipstok!

 

A. Lipstok Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! See tähtis Riigikontrolliga koostööd tegev komisjon, millele sa viitasid, tuli kokku just Riigikontrolli initsiatiivil, et arutada seda küsimust, kas on vaja veel VEB Fondi kontrollida või ei. Niipalju kui sa kindlasti ka mäletad, osalesid selles komisjonis Eesti Panga inimesed, kes rääkisid Deloitte&Touche auditeerimistulemustest. Teatavasti on Deloitte&Touche rahvusvaheline auditeerimisfirma ja ma arvan, et on Eesti riigi sisesest kemplemisest suht puutumata ehk teeb oma tööd sõltumatult. Nende hinnang oli see, et siin siseselt ei ole midagi uurida. Ehk tegelikult vastus oli täpselt seesama, mida härra Marrandi küsis. See lahendus on kuskil mujal, alles tuleks hoida nõuded, nõuded süstematiseerida, tegeleda nõuetega. Miks sa arvad, et Riigikogu poolt moodustatav komisjon, kes koosneb paraku Riigikogu liikmetest, mitte rahvusvaheliselt tunnustatud audiitoritest, tuleks paremale järeldusele, kui tuli Deloitte&Touche? Aitäh!

 

H.-V. Seeder Aitäh! Kõigepealt ma pean täpsustama. See komisjon ei arutanud küsimust mitte Riigikontrolli ettepanekul, vaid põhiseaduskomisjoni ettepanekul, kes vastava kirjaga meie komisjoni poole ka pöördus. See on nüüd esimene täpsustus. Teiseks, ma arvan, et need Riigikogu liikmed, kes sinna komisjoni kuuluma hakkavad, kindlasti ei ole spetsialistid eriküsimustes, kuid komisjonil on võimalus kaasata spetsialiste selle töö juurde. Ma usun, et nii palju kogemust on Riigikogu liikmetel küll, et nad kasutavad parimaid eksperte ja usaldusväärsemaid abilisi, kes Eesti riigis on võimalik kasutada, et selle uurimiskomisjoni töö tulemus saab olema igati pädev ja usaldusväärne. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Meelis Atonen!

 

M. Atonen Aitäh! Austatud härra Seeder! Mul on hästi lihtne küsimus. Kui te tahate moodustada seda komisjoni, et kas teil on praegu öelda ükski selline kahtlus või ükski väga konkreetne asi, mida see komisjon konkreetselt arutama peaks? Hästi lühidalt ja hästi konkreetne asi. Aitäh!

 

H-V. Seeder Aitäh! Ma olen siin juba korduvalt püüdnud lühidalt ja konkreetselt öelda, püüan ka teile vastata. Üks asi on see, et kuidas on VEB Fond ümber kujundatud sihtasutuseks, sellele ei ole vastust Eesti Panga esindaja ka andnud. Teiseks, kõigi võimalike nõuete võrdse kohtlemise printsiip, ajakirjanduses on korduvalt avaldatud, et seda on rikutud. Seda ei ole veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud. Nii et see küsimuste ring on päris lai ja konkreetne, millega peaks tegelema see uurimiskomisjon. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Nüüd ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe, kolleeg Urmas Reinsalu!

 

U. Reinsalu Austatud Riigikogu esinaine, austatud rahvaesindajad, austatud Eesti Panga president! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise kohta Riigikogu otsuse "Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu oma 20. septembri 2004. aasta istungil. Istungist võtsid osa lisaks komisjoniliikmetele kutsutud külalised, Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Panga juriidilise osakonna juhataja proua Kadi Viira, riigikontrolör Mihkel Oviir, Riigikontrolli peakontrolör Jüri Kõrge, Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna vanemaudiitor proua Saima Strenze ning eelnõu algatajate esindajatena Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Arutelu selle otsuse eelnõu kohta algas algatajate esindaja ülevaatega otsuse eelnõu kohta. Muuhulgas rõhutas algatajate esindaja, et tutvudes erinevate materjalidega ning Toomas Kümmeli dokumentaaluurimusega "Isamaa rüüstajad", võiks laiendada uurimiskomisjoni teemade ringi ka ajaperioodile, mis eelnes Riigikogu otsusele 20. jaanuarist 1993. aastast VEB Fondi kohta. Ehk püstitati küsimus sellest, kuidas sai võimalikuks olukord, et Nõukogude Liidu VEB Fondis kontode sulgemisel osade Eesti ettevõtete rahad külmutati ja nad ei saanud seda kunagi tagasi. Teised, kes olid aga laenu võtnud, ei pidanud seda kunagi tagasi maksma. Samuti tekib algataja sõnul küsimus sellest, miks ettevõtted ei saanud piisavalt operatiivset ja kiiret teavet selle kohta, et selline arvete külmutamine võib aset leida. Järgnevalt kuulas komisjon ära Eesti Panga presidendi härra Vahur Krafti selgitused. Muuhulgas tuleb mainida, et Eesti Pank selle aasta seisuga koostas parlamendiliikmetele ka kirjaliku ligi 50-leheküljelise ülevaate riikliku VEB Fondi tegevuse kohta, millega kõigil asjasthuvitatud rahvaesindajatel on võimalik tutvuda ka põhiseaduskomisjonis. Eesti Panga president oma suulises vastuses rõhutas, et eelnõu algatajad ei ole Eesti Panga poolt avalikustatud riiklikku VEB Fondi puudutavate materjalidega tutvunud ning uurimiskomisjoni moodustamise peamine põhjus lähtub järgnevatest asjaoludest. Esiteks, otsekui ei oleks ülevaadet toimunust ega informatsiooni ja vastuseid. Panga president rõhutas, et Eesti Panga kodulehel on vähemalt 9 aastat avalikustatud detailne tegevus, mis riikliku VEB Fondiga on toimunud, miks sellised nõuded külmutati, milline on nõuete nimekiri, selle maht jne. Panga president rõhutas, et see ei ole mitte ainult Eesti probleem ning kogu probleem lähtus sellest, et 1992. aastal endise Nõukogude Liidu VEBi poolt külmutati mitte ainult Eesti riigi viidatud raha, vaid kõikide endise Nõukogude Liidu liiduvabariikide rahad. Selle peamiseks põhjuseks oli see, et sooviti ning soovitakse jätkuvalt, et nii Eesti kui teised nimetatud riigid võtaksid osa tookordse Nõukogude Liidu sise- ja välisvõla maksete tegemisest. Panga president rõhutas, et korduvalt valitsenud Isamaaliit ei ole soovinud või suutnud riikidevahelisi läbirääkimisi jätkata või neid ellu kutsuda, osalenud ise läbirääkimistel majanduskomisjoni töörühmas, ei ole tegelikult riikidevahelise sise- ja välisvõla küsimust Eesti ja Vene riigi vahelistes läbirääkimistes kordagi sisuliselt puudutatud. Kogu tegevus lähtus sellest, et vastused, informatsioon ja ülevaade riikliku VEB Fondi tegevusest on olemas. Samuti on korduvalt vastatud samasisulistele arupärimistele Riigikogus Eesti Panga poolt ning seda teemat on arutatud ka Eesti Panga nõukogus. Eesti Pank on saatnud järjekindlalt Vabariigi Valitsusele, erinevatele ministeeriumidele ülevaateid fondi tegevusest ettepanekutega, mis riiklikust VEB Fondist edasi saaks. Eesti Pank saatis viimane kord tervikkäsitluse riiklikust VEB Fondist, tema probleemidest ning omapoolsete ettepanekutega edasistest tegevustest peaminister Mart Laarile 27. novembril 2000. aastal. Koopiad saadeti rahandusministrile ja majandusministrile. Peaminister Mart Laari vastus seisnes üksnes selles, et see on Eesti Panga probleem ning Vabariigi Valitsus ei kavatse mitte midagi teha. Peaminister rõhutas oma vastuses, et antud küsimuses on Eesti Pank nn valitsusagent, kelle nimel Eesti Pank tegutseda saab. Eesti Panga president viitas oma vastuses ka sellele, et meedias on kirjeldatud piisavalt ning avalikkuses on kirjeldatud piisavalt majandustegevust ja majanduslikke otsustusi, mis seondusid UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapanga päästeoperatsiooniga, kaasa arvatud ka valitsuse ja Eesti Panga tegevusega. Sellele on antud hinnanguid, et see oli hästi läbi viidud operatsioon, sest suudeti likvideerida suur pangakriis ja kapitaliseerida Põhja-Eesti Aktsiapank. Eesti Panga õigusosakonna juhataja proua Viira rõhutas oma seisukohtades, et vastavalt eelnõu seletuskirjas, mille on esitanud algatajad, viitatule otsekui kestvat lõputute kohtuprotsesside jada, kuid proua Viira rõhutas, et sel kevadel jäi lõpliku lahendina Riigikohtu poolt jõusse seisukoht, et kuivõrd rahad on külmutatud Moskvas Vene Föderatsiooni õigusaktiga, siis selles ei ole süüdi Eesti Vabariik. Kohtu hinnangul on Riigikogu otsus mõeldud selleks, et neid rahasid kätte saada ja vältida kahjude tekkimist pankade klientidele. Proua Viira rõhutas, et Eesti Panga koostatud ülevaates on esitatud, et üks põhilisi kohtumenetluse algatajaid riikliku VEB Fondi vastases tegevuses on olnud AS AO Imbi, kes on praeguseks pankrotis ning seetõttu on tal olnud võimalik riigilõivu vabalt hagisid esitada. Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles põhiseaduskomisjonile, et Riigikontroll on auditeerinud riikliku VEB Fondiga seonduvat 1995. aastal ja teisel korral 1997. aastal. Mõlemal korral on auditit läbi viinud proua Saima Sternze. Riigikontrolör rõhutas, et riiklik VEB Fond oli unikaalne organisatsioon ja taolist analoogi ei ole. Neid kohustusi, mis Riigikogu otsusega fondile pandi, väga intensiivselt täitma ei hakatud. 1997. aasta raporti järgi võib öelda, et olukord oli tunduvalt parem võrreldes 1995. aasta Riigikontrolli aktiga ning enamus ettepanekuid, mis esitati 95. aastal olid 97. aastaks täidetud. Fondi põhine tegevus, kreeditoride nõuete lahendamine, oli ning on jätkuvalt täitmata. Aastate jooksul on fondi koondatud nõuete maht oluliselt vähenenud. Hetkel on väga keeruline öelda, miks osad said oma raha kätte ja teised mitte. Riigikontrolör rõhutas, et sama temaatika võiks huvitada palju enam Venemaa Riigikontrolli, kes uuriks kuidas need otsused tekkisid ja mis alusel, antud juhul siis rahad, on välja antud. Reaalsete tulemuste saavutamiseks tuleks teha koostööd Venemaaga olukorra väljaselgitamiseks. Selle käigus võivad aga tekkida küsimused Eesti riigi võlgadest, laenude tagastamisest jne. Riigikontrolli seisukoht on, et tegemist ei ole ainult majandusliku (300 miljonit krooni) vaid ka poliitilise küsimusega. Riigikontroll saab oma pädevuse piires teha koostööd Venemaa Riigikontrolliga, paludes abi informatsiooni saamiseks. Riigikontrolör rõhutas, et võlgade küsimust ehk laenude tagasimaksmist on vaadatud üksnes Tartu Ülikooli puhul. Riigikontrolli audiitor härra Kõrge oma seisukohas rõhutas Riigikontrolli auditite kohta, mis puudutasid riikliku VEB Fondi majandustegevust, et aastatel 93-94 kontrolliti eraldi Tartu Ülikooli ning on teada, et samuti Kunda Tehased võtsid laenu, mida tagasi ei makstud. Riigikontrollil on omapoolseid üksikuid tähelepanekuid üksikute laenusaajate kohta. 1997. aastal riiklikus VEB Fondis läbiviidud auditi järgi on Eesti ettevõtete ja asutuste laene, mis jäid tagasi maksmata, 24,5 miljoni dollari ulatuses. VEB väitis, et see summa on 29 miljonit dollarit, Riigikontroll tegi ettepaneku Eesti Pangale viia sisse korrektne arvestus, millised on omakorda VEBi nõuded Eesti vastu tagasi maksmata laenude osas. Eesti Panga president vastas Riigikontrolli seisukohale, et seda saaks lahendada vaid riikide vaheliste läbirääkimiste käigus, kus Eesti ettevõtjatel puudus alates arvete külmutamisest võimalus tagasi maksta ning välja selgitada tuleks ka see, kas sinna lisanduvad viivised või intressid ning kui suured need omakorda on. Järgnevas komisjoni arutelus püüti tuvastada seda, millised on suuremad ettevõtted ja asutused, kellelt on VEB fondi laenu tagasi nõutud. Eesti Panga president vastas sellele, et laenu ei ole tagasi maksnud Kunda Tsement ega Tartu Ülikool. Nõukogude Liidu VEB on kas müünud või andnud volituse ühele offshore firmale, kes on alustanud laenude sissenõudmist Eestis. Kuna laene ei ole tagasi makstud, on alustatud nõuete tagasisaamiseks kohtuprotsessi. Eesti Vabariigi kohtud ei ole pidanud õigeks, et offshore firmale makstakse külmutatud laenud tagasi, kuivõrd ka teiselt poolt on nõuded külmutatud. Eesti Pank tegi ettepaneku, et toimuks tasaarveldus laenude ja reaalselt Nõukogude Liidu VEBis arveldusarvetel olnud raha vahel, kuid viimane sellist lahendust ei aktsepteeri. Edasi tunti põhiseaduskomisjoni arutelu käigus huvi, millised Eesti finantsasutused päästeti Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse poolt ning kas on nimetada kedagi, kes jäid sellest nn päästeaktsioonist välja peale Põhja-Eesti Aktsiapanga ja UBB. Eesti Panga presidendi vastuse järgi mitte kedagi ei ole külmutatud arvetest n-ö välja päästetud. Külmutatud arved või nõuded koosnesid erinevatest ettevõtetest, külmutati ka Eesti Vabariigi nõue ja Eesti Panga nõue ning nende kahe nõude arvelt kapitaliseeriti Põhja-Eesti Aktsiapank. Ülejäänud nõuded seisid külmutatud riiklikus VEB Fondis, mis on nõueteregister. Sealt ei saa nõudeid lahendada ega ülekandeid teha. Nõuete maht on vähenenud selle arvelt, kui nõude omanikul, juriidilisel isikul oli õigus ja võimalus, näiteks tal olid koostööpartnerid Venemaal või mingid teised võimalused, nõude iseseisva realiseerimisega tegeleda. Tõenäoliselt ei ole juriidilised isikud saanud oma raha kätte sajaprotsendiliselt. Ka Venemaa residentide arved külmutati. Vene riik tollal nägi lahendust erinevate võlakirjade väljaandmisega. Ettevõtted, kes püüdsid iseseisvalt nõuete lahtikülmutamist teha, said Vene riigi võlakirju, mis kuulusid lunastamisele kas 3, 5 või 7 aasta pärast. 100%-liselt kui üldse ei ole keegi külmutatud rahasid kätte saanud. Edasi tunti põhiseaduskomisjonis huvi selle kohta, kuidas raha, mida ei ole pidanud keegi kunagi tagasi maksma, tekitas pankrotimenetlusi. Kas selle raha käekäiku on suudetud Riigikontrolli poolt jälgida ning milleks seda kasutati. Riigikontrolli audiitor härra Kõrge vastas sellele, et võetud laenud olid erinevad. Osa laene oli tolleaegse Ministrite Nõukogu garantiiga antud, näiteks Tartu Ülikoolile antud laenu kohta oli Ministrite Nõukogu protokolliline otsus. Osadel asutustel või ettevõtetel olid vastavate ministeeriumide garantiid, näiteks kooperatiiv Alt oli Eesti Kultuurkapitali juures ning selle äriidee oli hakata globaalseid poppartiste Eestisse tooma. Tartu Ülikool võttis laenu kahel eesmärgil. Esiteks, välismaalaste opereerimiseks Tallinnas, mis paraku ebaõnnestus välismaalaste puudumise tõttu, teiseks, kõrgtehnoloogiliste tööpinkide ostmiseks. Järgnevalt puudutati komisjonis küsimust, milline on analoogiliste probleemide lahendamisel olukord Lätis ja Leedus, mille kohta Eesti Panga esindajad viitasid, et Eesti lahendus nn VEB Fondi nõuete koondamise kohta on unikaalne. Seejärel avaldasid komisjoni liikmed oma arvamusi. Arvamused jagunesid laias laastus kahte suunda. Osa komisjoniliikmeid toetas selle uurimiskomisjoni moodustamist, osa komisjoniliikmeid leidis, et nimetatud uurimiskomisjoni ei ole mõistlik moodustada. Komisjon langetas oma otsused häälteenamusega, poolt 6 ja vastu 3, erapooletuid ei olnud, teeb komisjon Riigikogu täiskogule käesolevaga ettepaneku see otsuse eelnõu tagasi lükata. Ühtlasi tegi komisjon konsensuslikult ettepaneku riigieelarve kontrolli komisjonile, mis on Riigikogus tegutsev ning kus opositsioonierakondade esindajatel on enamus, kaaluda vajadust, võimalusel esitada komisjoni kui parlamentaarse koostööorgani poolt Riigikontrollile ettepanekuid selle temaatika kohta vajadusel täiendavaid auditeid koostada. Vastavasisulise kirja põhiseaduskomisjon riigieelarve kontrolli komisjonile ka edastas. Riigikontrolli esindajad väljendasid valmisolekut, et juhul kui rahvaesindajatel on huvi kõikide Riigikontrolli käsutuses olevate temaatiliste materjalidega tutvuda, siis Riigikontroll lahkesti ootab rahvaesindajaid külla, et neid vastavaid dokumente tutvustada. Kui ma lühidalt refereeriksin 2004. aastal väljaantud ülevaadet riikliku VEB Fondi tegevusest, mille on koostanud Eesti Pank, siis selle järelduste osa, mida ma tsiteeriksin, kõlab järgnevalt: "Nii Venemaa Keskpank kui Välismajanduspank on alates 93. aastast kuni käesoleva ajani osundanud, et blokeeritud kontodega seonduv on Eesti-Vene valitsuste vaheliste läbirääkimiste küsimusi. Vene poole seisukoht on, et kontode kasutamise küsimusi saab otsustada üksnes peale endise Nõukogude Liidu sise- ja välisvõla jagamise põhimõtetes kokku leppimist. Õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik ei ole kunagi tunnistanud oma kohustust osaleda Nõukogude Liidu välisvõla tasumises. Vene Föderatsioon seevastu eelistab Eestit käsitleda uue Nõukogude Liidust eraldumise tulemusena 91. aastal tekkinud riigina. Seega saab probleemile lahenduse leida üksnes riikide tasandil. Seni toimunud Eesti-Vene läbirääkimised ei ole tulemusi andnud." Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun küsimused ettekandjale. Palun, kolleeg Andres Herkel!

 

A. Herkel Aitäh, austatud ettekandja! Ma tunnustan seda põhjalikkust, millega te andsite edasi komisjoni arutelu ja kindlasti see tunnustus osaliselt kuulub ka põhiseaduskomisjoni personalile, kuid siiski ma küsin. Kas teie saite nüüd selgesti aru, miks ei kutsutud aastate vältel kokku VEB Fondi kreeditoride koosolekut ning missugusel alusel toimus fondi ümberkujundamine sihtasutuseks? Aitäh!

 

U. Reinsalu Aitäh! Ma kuritarvitaksin komisjoni poolt mulle antud mandaati esineda ettekandega, kui ma hakkaksin siin arutama VEB Fondi saatusega seonduvate küsimuste arusaadavust minu tagasihoidliku isiku poolt. Ma tutvustasin algatajate poolt komisjonile menetlemiseks esitatud otsuse eelnõu suhtes komisjonipoolsete seisukohtade kujundamise käiku. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Palun kolleeg Harri Õunapuu.

 

H. Õunapuu Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite sellele, et saatsite riigieelarve kontrolli komisjonile kirja ja me seda küsimust ka arutasime. Minu küsimus on selline, kuidas te seletate olukorda, et mina kui saadikurühma liige ja riigieelarve kontrolli komisjoni esimees ei saa võtta sõna ja esineda ka täiskogu ettekandega, mida komisjonis arutati? Aitäh!

 

U. Reinsalu See temaatika, mis puudutab kehtivat kodukorraseaduse redaktsiooni ning fraktsioonide eelisõigusi teatud täiskogu menetuslike seisukohtade väljendamisel ja kujundamisel, seda küsimust antud päevakorrapunkti raames põhiseaduskomisjon ei arutanud. Küll aga on põhiseaduskomisjon selle parlamendi koosseisu ajal väljendanud valmisolekut tegeleda parlamendi kodukorda puudutavate küsimustega ja valmisolekut leida parlamentaarne konsensus nendel teemadel. Mõningaid üksikküsimusi me oleme menetlenud, mis puudutab näiteks valituse esindaja kutsumist komisjoni initsiatiivil täiskogu ette lisaks esimesele lugemisele ka teisel ja kolmandal. Ma arvan, et selle temaatikaga kindlasti töö peab jätkuma, arvestades seda, et üsna kiire menetlusega võeti eelmise parlamendi koosseisu ajal vastu uus kodukorraseaduse redaktsioon. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Rohkem küsimusi ei ole, veel kord suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aivar Õun, Res Publica fraktsiooni esindajana.

 

A. Õun Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! NSVL-i Välispangas külmutatud Eesti pankade kontode probleemiga on Eestis tegeldud pikki aastaid. Seda küsimust on uuritud nii Kaitsepolitseis, Riigikontrollis ja nii edasi. Uurimuse tulemused on meile enam-vähem teada. Tahaksin öelda fraktsiooni nimel seda, et Riigikogu on moodustanud sellest aastast erikomisjoni riigieelarve rahade kasutamise kohta ja Res Publica fraktsioon on seisukohal, et see komisjon võiks tegeleda ka antud küsimusega, kuna selles komisjonis on esindatud ka kõikide fraktsioonide esindajad. Seega Res Publica fraktsioon ei saa toetada järjekordse erikomisjoni loomist. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Suur tänu! Palun nüüd kolleeg Evelyn Sepp, Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

 

E. Sepp Aitäh! Head kolleegid! Keskerakonna nimel on mul voli anda teada, et meie selle komisjoni moodustamist Riigikogus kindlasti toetame ja seda kahel põhjusel. Esiteks vajab kindlasti põhjalikumat uurimist ja teadaolevalt ühegi institutsiooni, täna toimiva institutsiooni pädevusse see ei kuulu. Aga uurimist vajab see, miks omal ajal valitsus ei tegutsenud piisava aktiivsusega selle küsimuse lahendamisel ehk probleemi ennetamisel. Teiselt poolt ka, kui meenutada neid sõnavõtte, mida peeti põhiseaduskomisjonis, pean tunnistama, et minule teada olevalt olid need ehk ühed kirglikumad poliitilised sõnavõtud, mida on õnnestunud kuulda. Küllap asjaosalised ise teavad täpsemalt, millest käib jutt. Siis tekkis ka küsimus, et Eesti Pank kui väidetav süüdlane paljudes VEB Fondiga seotud asjades, temal on teatavasti üks järelevalveorgan, milleks on Eesti Panga Nõukogu. Tundub, et antud küsimuse valguses on ka Eesti Panga Nõukogu tegutsenud ebapiisava tähelepanuga või ettevõtlikkusega, et saada selgust nendes küsimustes ning seega võiks loodav komisjon, kui ta leiab meie toetust siin saalis, just nimelt ka neid kaht aspekti arvestada ja tuua selgust avalikkusele palju rohkem, kui see täna on meile kättesaadav. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp. Palun nüüd kolleeg Andres Herkel Isamaaliidu fraktsiooni esindajana.

 

A. Herkel Aitäh, proua esimees! Austatud kolleegid! Kõigepealt Isamaaliidu fraktsioon ei saa nõustuda Reformierakonna lähenemisega, mis puudutab parlamendi rolli riigis ja parlamentaarse kontrolli tähtsust. Me leiame, et see peaks kindlasti olema nii olulise finantsmahuga küsimuste juures. Kõigepealt lugupeetud Jürgen Ligi ettepanekust või meenutusest terve rea küsimuste selgitamiseks arupärimise formaadis. Tõepoolest me oleme esitanud antud küsimuses ka arupärimise. Me ei saa öelda, et Eesti Panga presidendi vastused ei olnud põhjalikud. Küsimusi oli väga palju ja vastus oli ulatuslik, kuid ilmselt, kui meile antud eelnõu tagasilükkamisega pannakse ette töötada edasi arupärimise formaadis, siis tuleb need arupärimised selgemalt fokuseerida üksikküsimustele, mida on paraku õige palju. Samuti näeme me seda, et küsimusi on liiga palju, et ummistada sellega riigieelarve kontrolli komisjoni. Niisiis lühidalt kokkuvõttes veel kogu see problemaatika, millele meil vastused puuduvad. Miks osa ettevõtteid ikkagi võitis raha, ei pidanud oma võlgasid tagasi maksma ja osa need sootuks kaotas? Miks lähevad segi kaks erinevat asja, erinevat mõistet, see on Nõukogude Liidu välisvõlg, millega Eestil pole olnud ega ole asja, ning teiselt poolt Eesti tollase valitsuse sisemine valuutavõlg, mida ei makstud tagasi? Mis oli nende kokkulepete täpne sisu, millega reguleeriti NSV Liidu Välismajanduspanga ja Eesti Panga vahel laenude kustutamise kord? Ning lõpuks need küsimused, mida ma püüdsin esitada põhiseaduskomisjoni esimehele, miks aastate jooksul ei kutsutud kokku VEB Fondi kreeditoride üldkoosolekut ning missugusel alusel toimus fondi ümberkujundamine sihtasutuseks? Siin ainuüksi nendele, aga küsimusi on veel, ainuüksi nendele küsimustele põhjalike, pädevate vastuste leidmiseks on uurimiskomisjoni ellukutsumine õigustatud ning Isamaaliit jääb seda toetama. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Suur tänu, Andres Herkel! Palun Jaanus Männik, Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

 

J. Männik Aitäh, proua juhataja! Austatud kolleegid! Rahvaliit on alati olnud seda meelt, et kõik riigi elus esile kerkivad ja kerkinud suured küsitavused tuleb ära klaarida ning lõpuni välja selgitada. Loomulikult on esmane vastutaja selle eest see saal siin. Kui rahva hulgas või siin saalis endas on väga suuri ja väga palju küsimusi suurtes asjades, siis tuleb astuda selliseid samme, et nendele küsimustele vastused leida. Eks see taasiseseisvunud Eesti mõniteist aastat ajalugu on suhteliselt problemaatiline ja piinlik, ma ütleksin, enamikule siin saalis istuvatele erakondadele, sellepärast et on täiesti jälgitav erinev suhtumine, erinev aktiivsus tulenevalt sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis. Ja kahtlemata on selles lühikeses vabariigi ajaloos mitmeid suuri asju, mis on jäänud probleemideks ja mis nähtavasti ei ole saanud ka adekvaatset lahendust. Tuletame natuke ajalugu meelde, siis suurematest tehingutest, mis meelde tulevad, nagu see Iisraeli relvatehing või rublatehing või Maapanga pankroti asjaolude uurimine. Või ka omal ajal siin saalis tohutuid emotsioone tekitanud tolleaegse Maarahva erakonna eelnõu n-ö teha Riigikontrollile ülesandeks Eesti Panga revideerimine, absoluutselt süütu ja mõistlik soov nagu see oli, aga kui tuletada meelde seda kohutavat emotsionaalsust ja sõimu, mille alla me langesime sõna otseses mõttes, et me olevat tahtnud Eesti krooni sõna otseses mõttes isegi likvideerida, siis tagantjärele on see kõik väga piinlik. Muidugi ka see VEB Fondiga seonduv, õige aeg nende komisjonide tegemiseks oleks olnud muidugi eelmise koalitsiooni ajal. Veel enam, eelmises Eesti Panga Nõukogu koosseisus oli ka tänaste algatajate juhtivliige ja rahanduskomisjoni esimees, nii et tundub, et me siiski kipume rakendama topeltstandardeid ja kasutama poliitilisi niiöelda hetkehuvisid selleks, et niisuguste suurte asjadega manipuleerida. Ja see ei meeldi loomulikult Rahvaliidule mitte põrmugi. Mis aga puutub sellesse, millest ma alustasin, et Rahvaliit on alati olnud ühel seisukohal, siis ka täna me ütleme seda, et meil ei ole selle komisjoni loomise vastu vähimatki. Mida on vaja selgitada, seda tuleb selgitada, parem hilja, kui mitte kunagi. Alles äsja me moodustasime selle viljavarguse komisjoni, loomulikult oleme me siin vastutavad, et see asi saaks selgeks tehtud ja vargad pikaks ajaks trellide taha pandud. Kui seda ei juhtu, siis on viga õigusorganites või meis. Nii et otsigem lahendusi ja lahendagem asjad lõpuni, aga õppigem minevikust ja ärgem olgem niiöelda topeltstandardite kasutajad. Aitäh!

 

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Jaanus Männik! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek ka läbi hääletada. Head kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Isamaaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti Pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu 427 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Antud ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on menetlusest välja hääletatud.

 

[---]

 

 

 

 vastas, et jätab selle küsimuse komisjoni otsustada.
Andres Lipstok tegi ettepaneku mitte kohustada Riigikontrolli VEB fondiga seonduva täiendavaks auditeerimiseks ning leidis, et komisjon võiks pöörduda Rahandusministeeriumi poole SA VEB fond likvideerimiseks.

H-V. Seeder leidis, et Riigikontroll on kahel korral VEB fondi küsimust auditeerides leidnud probleeme, probleemide välja toomise ja järelduste tegemise tulemusena on fondi tegevus paranenud. Kuna Riigikontroll on auditeerinud fondi aastaid tagasi, ei ole teada tänane olukord. Õige ei ole VEB fondi tegevuse lõpetamine olukorras, kus ei olda kindlad selle tänases seisus. Riigikogu peaks seetõttu tõsiselt kaaluma uurimiskomisjoni moodustamist.
Andres Lipstok vastas, et VEB fondi likvideerimisega ei muutu nõuete osas midagi. Nõuded jäävad alles, nende üle arve pidamine läheb lihtsalt Rahandusministeeriumile üle.
H. Õunapuu lisas, et nõuete rahuldamine sõltub ikkagi Eesti-Vene suhete paranemisest ja vastavast riikidevahelisest kokkuleppest. Selle küsimusega tegelemise võiks seetõttu üle anda ka Riigikogu väliskomisjonile.
H-V. Seeder väitis, et küsimus ei ole vaid suhetes Venemaaga. Ka Eestis ei ole kindlat seisukohta VEB fondi osas ning seetõttu pole oldud aktiivsed seda probleemi Venemaaga lahendama. Kuna Riigikogu on oma otsusega VEB fondile aluse pannud, siis peab Riigikogul olema ka alusmaterjal selle fondi tegevuse lõpetamiseks. Riigikontroll on sõltumatu instants, kellelt võiks VEB fondi tegevuse lõpparuande koostamise osas abi saada. Riigikontrollile võiks anda ülesande selle küsimusega tegeleda.
K. Viira sekkus väitlusse, lisades, et Riigikogu põhiseaduskomisjonis on olemas kõik VEB fondi tegevusega seonduvate dokumentide koopiad. Samuti on olemas audiitori järeldusotsused SA VEB kohta. Info VEB fondi kohta on Riigikogul olemas. Ei tohiks lasta end segadusse ajada asjaolust, et Riigikogu on oma otsusega fondi loonud. Fond kujutab oma olemusest Venemaal külmutatud kontodel olevate vahendite nõuete registrit. Registri pidamiseks ei ole vaja eraldi juriidilise isiku olemasolu. Juhul kui SA VEB fond likvideerida ja anda nõuete register üle Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale, ei kao nõuded kuhugi, need jäävad endisel kujul alles.
E. Nestor küsis K. Viiralt, et kui VEB fond puhul on tegu registriga, siis kuidas sai viia see register endaga kaasa 30% Eesti pankade kogubilansist.
K. Viira vastas, et Eesti pankade bilansid viis ohtu Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrus, mille alusel külmutati Venemaal asuva NL Vnešekonombanki kontodel hoitavad Eesti pankade vahendid, mitte Riigikogu poolt loodud VEB fond. Raha oli Venemaal külmutatud ja seda ei saanud kasutada. VEB fondi loomisega Riigikogu poolt määratleti õiguslikult tekkinud olukord, s.o nõuete olemasolu külmutatud kontodel oleva raha osas.
E. Nestor leidis, et spetsialistide selgitusi võiks usaldada. Samas võib kaaluda ka nii uurimiskomisjoni moodustamist kui ka Riigikontrollile ettepaneku tegemist auditi läbi viimiseks.
H. Õunapuu tegi ettepaneku paluda Eesti Panga presidendil anda kogu Riigikogu ees infot VEB fondi kohta. Sel juhul on võimalus kõigil Riigikogu liikmetel esitada küsimusi ja saada sel teel info VEB fondi küsimuses.
Andres Lipstok leidis, et VEB fondiga seonduv on juba põhjalikult läbi uuritud. Ei ole põhjust arvata, et Eesti Panga ja SA VEB fond poolt tehtu oleks olnud väär. SA VEB fondi tegevust on auditeerinud sõltumatu audiitorühing, kes pole leidnud sihtasutuse tegevuses vigu. Samuti ei ole mõtet anda Riigikontrollile ülesannet VEB fondi uuesti auditeerida. Rahandusministeeriumilt ja Eesti Pangalt võib paluda seisukohta küsimuses, mida nõuetega edasi teha.

Komisjoni esimees palus H-V. Seederil ja A. Lipstokil sõnastada ettepanekud, mille üle komisjon saaks otsustada.

H.V. Seeder tegi ettepaneku, et komisjon paluks Riigikontrollil auditeerida VEB fondi tegevust perioodil alates 1997. aastast kuni tänaseni, keskendudes toimunule ja andes sellele juriidilise ja majandusliku hinnangu ning peale Riigikontrolli auditi saamist tulla Riigikogus otsustamise juurde tagasi.

A. Lipstok tegi ettepaneku mitte paluda Riigikontrollil VEB fondi auditeerida, vaid pöörduda Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga presidendi poole seisukohtade saamiseks ühtse tegevuse kujundamiseks (kuidas nõuetega edasi toimida).

H.V. Seederi ettepaneku poolt hääletas 3 komisjoni liiget.
A. Lipstoki ettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget.

Komisjon otsustas jätta Riigikontrollile palve VEB fondi auditeerimiseks tegemata ja pöörduda seisukohtade saamiseks Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga poole.
[---]

###

Väljavõte Riigikogu stenogrammist 13.10.2004, kus arutusel võimaliku uurimiskomisjoni moodustamine

Esimees E. Ergma Alustame Isamaaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Isamaaliidu fraktsiooni aseesimehe kolleeg Helir-Valdor Seederi!

H-V. Seeder Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliidu saadikurühm on esitanud Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks". VEB Fondiga seonduv küsimuste ring on tegelikult väga lai ja see lisaks majanduslikele probleemidele seondub kindlasti õiguslike küsimustega, poliitiliste küsimustega. On seotud ka rahvusvahelise tasandiprobleemidega Eesti ja Vene riigi vaheliste probleemide ja küsimustega. Just see on üheks põhjuseks, miks me peaksime sellega seonduvat arutama ka Riigikogu tasemel. Sellepärast et nii nagu Eesti Panga president alles hiljuti siin, vastates Isamaaliidu saadikurühma küsimustele, on öelnud, et nii Eesti Panga kui Rahandusministeeriumi ja valitsuse käed on jäänud lühikeseks nende probleemide lahendamisel. Aga miks siis ikkagi on vajalik Riigikogu vastav uurimiskomisjon. Ma tooksin siin välja 5 põhjust, miks peaks olema see vajalik ja igati põhjendatud. Esiteks, VEB Fond on asutatud Riigikogu otsuse alusel ja on igati loomulik, et Riigikogu saaks ülevaate nendest probleemidest ja tegevusest ning kuulaks ära aruande VEB Fondi senise tegevuse kohta. Teiseks, VEB Fondi loomisel püstitatud eesmärgid on saavutamata ja probleemid kuni tänaseni ikkagi lahendamata. Kolmandaks, see temaatika on ka ühiskondlikult väga aktuaalne, seda on käsitletud viimasel ajal nii televisioonis kui ajakirjanduses. Ilmselt ei ole väga palju probleeme, mida käsitletakse nii mahukalt ja mille kohta antakse välja ka lausa eraldi raamat. 4. Riigikontroll ega ka mingisugune muu väline kontroll ei ole tegelikult alates 97. aastast, see tähendab seitsme aasta jooksul, kontrollinud VEB Fondiga seonduvat. Vahepeal on see fond ümber korraldatud sihtasutuseks. See on toimunud 98. aastal ja kui riigieelarve kontrollkomisjonis sellel nädalal me küsisime, kes korraldas ümber VEB Fondi tegevuse sihtasutuseks, mis alusel see toimus, kas on olemas selle kohta mingisugune Vabariigi Valitsuse õigusakt või rahandusministri korraldus, siis Eesti Panga esindaja, kui ma nüüd täpselt mäletan, juriidilise osakonna juhataja, väljendas selle kohta nii, et selle sihtasutuse asutamisega on üks kummaline lugu. Ei ole teada, kes on selle sihtasutuse asutajad, tõenäoliselt, rõhutan tõenäoliselt, VEB Fondi tegevjuht viis need materjalid registrisse ja nii sai ka sihtasutus registreeritud. Kuid ülevaadet, mille alusel sihtasutus moodustati ja kes on selle sihtasutuse asutaja, vähemalt riigieelarve kontrollkomisjonis Eesti Panga esindaja meile anda ei suutnud. 5. Tegelikult peaks ju ka Riigikogu ise langetama selle otsuse, mis saab edasi. Ma ei pea silmas mitte ainult neid lahendamata probleeme ja seatud eesmärke, aga selle sama VEB Fondi sihtasutuse osas kas see jääb tegutsema nii, nagu seni kõik need aastad või on võimalik ta ümber kujundada, tema tegevus lõpetada. Need küsimused peaksid toimuma samuti Riigikogu otsuse alusel. Tahan eraldi veel rõhutada, et kuigi peamise eesmärgi saavutamine, st VEB Fondist külmutatud rahade kättesaamine sõltub eelkõige riikide vahelisest kokkuleppest ja seega ka Venemaa poolsest heast tahtest, saaks ja peakski uurimiskomisjon tegelema nende küsimustega, mida saab lahendada Eesti riigi siseselt. Küsimustega, millega tegelevad VEB Fond, Eesti Pank, Rahandusministeerium ja valitsus, nendega saame meie ise siin Eesti Vabariigis tegeleda ja nende tegevuse uurimine ei sõltu Vene riigi poolsest tahtest. Näiteks võiksid olla need küsimused kas või sellised, et kas on järgitud kõigi nõuete võrdse kohtlemise printsiipi, kes ja kuidas ning milliste volitustega korraldas ümber VEB Fondi tegevuse ja kes üldse on fondi sihtasutuse asutajad? Miks ei kutsutud kokku kreeditoride üldkoosolekut kuue kuu jooksul, nii nagu seda nägi ette Riigikogu otsus? Tegelikult ei toimunud seda üldkoosolekut isegi mitte kuue aasta jooksul. Nii et küsimuste ring, mida peaks teadma Riigikogu, on lai ja need ei sõltu Venemaa poolsest tahtest. Olen isiklikult komisjoni moodustamise võimaluse suhtes positiivselt meelestatud, sest alles hiljuti me arutasime viljavarude varguse komisjoni moodustamist ja mind isegi üllatas Riigikogu demokraatia vaim, et niivõrd suure häälteenamusega see komisjon sai moodustatud ja koalitsioon lausa loobus oma esindajate nimetamisest sellesse komisjoni ning andis n-ö täisvolitused opositsioonile asja uurimiseks. Ma loodan sama praktika kordumist ka selle uurimiskomisjoni puhul täna siin. Lõppude-lõpuks, kui seda komisjoni ka täna ei moodustata, siis olen ma kindel, et see mädapaise saab ükskord lahtilõigatud niikuinii. Aitäh!

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Palun nüüd küsimused ettekandjale. Palun kolleeg Silver Meikar.

S. Meikar Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja. Sooviksin küsida, et palju ühe probleemkomisjoni moodustamine läheb maksma maksumaksjale?

H-V. Seeder Aitäh! Minul sellist kalkulatsiooni rahaliselt teile öelda ei ole, kuid ma võin kindlalt väita, et see on üks kõige odavamaid uurimise võimalusi üldse, sest Riigikogu liikmed, kes sinna kuuluma hakkavad, on Riigikogu liikmetena palgatud tööle niikuinii ja täiendavat tasu ma arvan selle eest saama ei peaks. Need kulutused, mis on seotud komisjoni töö korraldamisega, on suhteliselt väiksed, nagu te isegi teate.

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Peep Aru!

P. Aru Lugupeetud ettekandja! Mulle on väga sümpaatne Isamaaliidu aktiivne tegevus viimasel ajal uurimiskomisjonide moodustamisel. Sellepärast julgen küsida, et kas teil on kavas teha ka ettepanek uurimiskomisjonide moodustamiseks kunagiste relva- ja rublatehingute osas? Aitäh!

H-V. Seeder Aitäh! Isamaaliit kahtlemata koosneb isikutest, kes tunnevad ajaloo vastu väga sügavat huvi. Me tunneme huvi ka mitte ainult kaugema, vaid ka lähiajaloo kohta. Ma arvan, et ka need küsimused väärivad kindlasti käsitlemist ja VEB Fondiga seonduv on kindlasti seotud ka rahareformi ja rublatehingutega, nii et ma usun, et ka selle täna moodustatava komisjoni raames saab uurida neid küsimusi, mis pakkusid teile konkreetselt huvi, mida te siin mainisite. Aitäh!

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus.

S. Meikar Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on siiralt heameel, et Isamaaliit tunneb sügavat huvi ajaloo vastu ja on võimalik moodustada Riigikogu liikmetest mitte probleemkomisjon, vaid siis parlamendirühm ja tegeleda väga erinevate ajalooküsimustega. Peaks teile mainima, et sellise rühma moodustamine võimaldab tegeleda probleemidega laiemalt ja on ka märkimisväärselt odavam, sest see ei eeldaks komisjoni esimehele viiekordset keskmist palka ega ka mingite lisaametnike palkamist. Aitäh teile!

Esimees E. Ergma Palun siiski esitada küsimus.

H-V. Seeder Aitäh! Kuigi see otseselt ei ole....

Esimees E. Ergma Palun nüüd kolleeg Jürgen Ligi.

H-V. Seeder Ma heameelega siiski vastaks, et tegelikult Riigikogus on moodustatud selline rühm, muinsuskaitse ühendus, et kui Silver Meikar soovib sinna kuuluda, siis heameelega, ma usun, et ta võetakse kahel käel vastu.

Esimees E. Ergma Palun nüüd kolleeg Jürgen Ligi.

J. Ligi Aitäh! Austatud ettekandja! Hiljuti esines samal teemal siin härra Vahur Kraft ja vastas Isamaaliidu arupärimisele. Mul ausalt öeldes oli siis siiralt kahju targast inimesest Andres Herkelist, kes pidi vägisi skandaalimaiku siin õhutama, kusjuures vastaja oli äärmiselt veenev. Öelge sellega seoses, mis Isamaaliidul jäi sellest arupärimisest veel arusaamatuks või miks peaks veel midagi lisaks katsuma uurida, kui vastused olid nii selged ja majandusasjatundjale nii arusaadavad?

H-V. Seeder Aitäh! Kõigepealt peab kohe märkima, et esitatud küsimused ei puudutanud kaugeltki mitte kogu VEB Fondiga seonduvat problemaatikat, millele Eesti Panga president Vahur Kraft siin mõni aeg tagasi vastas. Aga mõned probleemid, millele ei ole vastust saanud, ma tõin ka täna siin ettekandes välja. Üks on seesama sihtasutuse moodustamine. Kui Eesti Panga esindaja ei ole võimeline Riigikogu komisjoni ees vastama, mille alusel fond ümber korraldati ja kes on sihtasutuse asutajad, siis ma arvan, et see küsimuste ring vajab siiski täiendavat uurimist. Aitäh!

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

J. Marrandi Tänan! Kolmel eelpool küsijal oli siiralt hea meel, et selline komisjon moodustati. Jürgen Ligil oli siiralt kahju, et niisugune komisjon moodustatakse. Minul on ka siiralt hea meel, et on soov niisugust komisjoni moodustada. Aga ma küsiksin siiski selliste emotsioonide pinnalt, minnes praktilise ja ratsionaalse tegevuse juurde. Kõik me teame, et see sõltub tegelikult ju Venemaa poliitilisest tahtest ja sama hästi teame ka, et Venemaal ei ole seda poliitilist tahet meile midagi maksta. Kõik niidid jooksevad Venemaale ja tulemus on ilmselt üsna, ütleme nii, et tulemust ei ole. Kuidas te arvate, kuidas on võimalik jõuda reaalsete tulemusteni ilma Venemaa poolse tahteta?

H-V. Seeder Aitäh! Tõepoolest, nende probleemide lõplik lahendamine sõltub sellest, milline on Vene poole tahe, kuid nii nagu ma olen siin korduvalt maininud, üks asi on lõplike lahenduste leidmine, teine asi on probleemidele selguse saamine. Me saame uurida Eesti poolset tegevust Eesti riigis sees. See on seesama küsimustering, et kas on järgitud nõuete võrdse kohtlemise printsiipi, kuidas on reorganiseeritud VEB Fond ja paljud muud küsimused. Need ei sõltu Vene poolsest tahtest või mitte tahtmistest. Oleks loomulik, et nendele küsimustele Riigikogu, kelle otsuse alusel see VEB Fond on moodustatud, saaks ka tegelikult vastuse. Ma olen nõus sellega, et erinevaid uurimiskomisjone ei ole vaja ka Riigikogus liiga palju moodustada. Kuid vaadake, peale riigieelarve kontrollkomisjoni koosolekut sellel nädalal see veendumus, et eraldi uurimiskomisjon on vajalik, minus ainult süvenes. Sest kui kontrollkomisjoni koalitsiooni erakondadesse kuuluvad esindajad üksmeelselt hääletasid selle vastu, et isegi täna juba ametis olevad Riigikontrolli ametnikud, st Riigikontroll, kes institutsioonina on olemas ja kelle üks peamisi ülesandeid ongi taoliste kontrollide teostamine ja Riigikogule informatsiooni andmine, leidis mahahääletamist, leiti, et Riigikontroll ei peaks selle küsimusega tegelema, siis tekib mul küll kahtlus, et ilmselt on vajalik nende küsimustega tegelda, kui 7 aastat ei ole Riigikontroll ka seal käinud. Ma arvan, et see veelgi süvendas vajadust eraldi uurimiskomisjoni tegemise järgi, sellepärast et ka ülejäänud riiklikud institutsioonid, kes selle kontrolli teostamiseks on tegelikult ellu kutsutud, parlament, vähemalt osa parlamendist, ei volita ega usalda seda tööd tegema. Aitäh!

Esimees E. Ergma Palun kolleeg Andres Lipstok!

A. Lipstok Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! See tähtis Riigikontrolliga koostööd tegev komisjon, millele sa viitasid, tuli kokku just Riigikontrolli initsiatiivil, et arutada seda küsimust, kas on vaja veel VEB Fondi kontrollida või ei. Niipalju kui sa kindlasti ka mäletad, osalesid selles komisjonis Eesti Panga inimesed, kes rääkisid Deloitte&Touche auditeerimistulemustest. Teatavasti on Deloitte&Touche rahvusvaheline auditeerimisfirma ja ma arvan, et on Eesti riigi sisesest kemplemisest suht puutumata ehk teeb oma tööd sõltumatult. Nende hinnang oli see, et siin siseselt ei ole midagi uurida. Ehk tegelikult vastus oli täpselt seesama, mida härra Marrandi küsis. See lahendus on kuskil mujal, alles tuleks hoida nõuded, nõuded süstematiseerida, tegeleda nõuetega. Miks sa arvad, et Riigikogu poolt moodustatav komisjon, kes koosneb paraku Riigikogu liikmetest, mitte rahvusvaheliselt tunnustatud audiitoritest, tuleks paremale järeldusele, kui tuli Deloitte&Touche? Aitäh!

H.-V. Seeder Aitäh! Kõigepealt ma pean täpsustama. See komisjon ei arutanud küsimust mitte Riigikontrolli ettepanekul, vaid põhiseaduskomisjoni ettepanekul, kes vastava kirjaga meie komisjoni poole ka pöördus. See on nüüd esimene täpsustus. Teiseks, ma arvan, et need Riigikogu liikmed, kes sinna komisjoni kuuluma hakkavad, kindlasti ei ole spetsialistid eriküsimustes, kuid komisjonil on võimalus kaasata spetsialiste selle töö juurde. Ma usun, et nii palju kogemust on Riigikogu liikmetel küll, et nad kasutavad parimaid eksperte ja usaldusväärsemaid abilisi, kes Eesti riigis on võimalik kasutada, et selle uurimiskomisjoni töö tulemus saab olema igati pädev ja usaldusväärne. Aitäh!

Esimees E. Ergma Palun, kolleeg Meelis Atonen!

M. Atonen Aitäh! Austatud härra Seeder! Mul on hästi lihtne küsimus. Kui te tahate moodustada seda komisjoni, et kas teil on praegu öelda ükski selline kahtlus või ükski väga konkreetne asi, mida see komisjon konkreetselt arutama peaks? Hästi lühidalt ja hästi konkreetne asi. Aitäh!

H-V. Seeder Aitäh! Ma olen siin juba korduvalt püüdnud lühidalt ja konkreetselt öelda, püüan ka teile vastata. Üks asi on see, et kuidas on VEB Fond ümber kujundatud sihtasutuseks, sellele ei ole vastust Eesti Panga esindaja ka andnud. Teiseks, kõigi võimalike nõuete võrdse kohtlemise printsiip, ajakirjanduses on korduvalt avaldatud, et seda on rikutud. Seda ei ole veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud. Nii et see küsimuste ring on päris lai ja konkreetne, millega peaks tegelema see uurimiskomisjon. Aitäh!

Esimees E. Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Helir-Valdor Seeder! Nüüd ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe, kolleeg Urmas Reinsalu!

U. Reinsalu Austatud Riigikogu esinaine, austatud rahvaesindajad, austatud Eesti Panga president! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise kohta Riigikogu otsuse "Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu oma 20. septembri 2004. aasta istungil. Istungist võtsid osa lisaks komisjoniliikmetele kutsutud külalised, Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Panga juriidilise osakonna juhataja proua Kadi Viira, riigikontrolör Mihkel Oviir, Riigikontrolli peakontrolör Jüri Kõrge, Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna vanemaudiitor proua Saima Strenze ning eelnõu algatajate esindajatena Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Arutelu selle otsuse eelnõu kohta algas algatajate esindaja ülevaatega otsuse eelnõu kohta. Muuhulgas rõhutas algatajate esindaja, et tutvudes erinevate materjalidega ning Toomas Kümmeli dokumentaaluurimusega "Isamaa rüüstajad", võiks laiendada uurimiskomisjoni teemade ringi ka ajaperioodile, mis eelnes Riigikogu otsusele 20. jaanuarist 1993. aastast VEB Fondi kohta. Ehk püstitati küsimus sellest, kuidas sai võimalikuks olukord, et Nõukogude Liidu VEB Fondis kontode sulgemisel osade Eesti ettevõtete rahad külmutati ja nad ei saanud seda kunagi tagasi. Teised, kes olid aga laenu võtnud, ei pidanud seda kunagi tagasi maksma. Samuti tekib algataja sõnul küsimus sellest, miks ettevõtted ei saanud piisavalt operatiivset ja kiiret teavet selle kohta, et selline arvete külmutamine võib aset leida. Järgnevalt kuulas komisjon ära Eesti Panga presidendi härra Vahur Krafti selgitused. Muuhulgas tuleb mainida, et Eesti Pank selle aasta seisuga koostas parlamendiliikmetele ka kirjaliku ligi 50-leheküljelise ülevaate riikliku VEB Fondi tegevuse kohta, millega kõigil asjasthuvitatud rahvaesindajatel on võimalik tutvuda ka põhiseaduskomisjonis. Eesti Panga president oma suulises vastuses rõhutas, et eelnõu algatajad ei ole Eesti Panga poolt avalikustatud riiklikku VEB Fondi puudutavate materjalidega tutvunud ning uurimiskomisjoni moodustamise peamine põhjus lähtub järgnevatest asjaoludest. Esiteks, otsekui ei oleks ülevaadet toimunust ega informatsiooni ja vastuseid. Panga president rõhutas, et Eesti Panga kodulehel on vähemalt 9 aastat avalikustatud detailne tegevus, mis riikliku VEB Fondiga on toimunud, miks sellised nõuded külmutati, milline on nõuete nimekiri, selle maht jne. Panga president rõhutas, et see ei ole mitte ainult Eesti probleem ning kogu probleem lähtus sellest, et 1992. aastal endise Nõukogude Liidu VEBi poolt külmutati mitte ainult Eesti riigi viidatud raha, vaid kõikide endise Nõukogude Liidu liiduvabariikide rahad. Selle peamiseks põhjuseks oli see, et sooviti ning soovitakse jätkuvalt, et nii Eesti kui teised nimetatud riigid võtaksid osa tookordse Nõukogude Liidu sise- ja välisvõla maksete tegemisest. Panga president rõhutas, et korduvalt valitsenud Isamaaliit ei ole soovinud või suutnud riikidevahelisi läbirääkimisi jätkata või neid ellu kutsuda, osalenud ise läbirääkimistel majanduskomisjoni töörühmas, ei ole tegelikult riikidevahelise sise- ja välisvõla küsimust Eesti ja Vene riigi vahelistes läbirääkimistes kordagi sisuliselt puudutatud. Kogu tegevus lähtus sellest, et vastused, informatsioon ja ülevaade riikliku VEB Fondi tegevusest on olemas. Samuti on korduvalt vastatud samasisulistele arupärimistele Riigikogus Eesti Panga poolt ning seda teemat on arutatud ka Eesti Panga nõukogus. Eesti Pank on saatnud järjekindlalt Vabariigi Valitsusele, erinevatele ministeeriumidele ülevaateid fondi tegevusest ettepanekutega, mis riiklikust VEB Fondist edasi saaks. Eesti Pank saatis viimane kord tervikkäsitluse riiklikust VEB Fondist, tema probleemidest ning omapoolsete ettepanekutega edasistest tegevustest peaminister Mart Laarile 27. novembril 2000. aastal. Koopiad saadeti rahandusministrile ja majandusministrile. Peaminister Mart Laari vastus seisnes üksnes selles, et see on Eesti Panga probleem ning Vabariigi Valitsus ei kavatse mitte midagi teha. Peaminister rõhutas oma vastuses, et antud küsimuses on Eesti Pank nn valitsusagent, kelle nimel Eesti Pank tegutseda saab. Eesti Panga president viitas oma vastuses ka sellele, et meedias on kirjeldatud piisavalt ning avalikkuses on kirjeldatud piisavalt majandustegevust ja majanduslikke otsustusi, mis seondusid UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapanga päästeoperatsiooniga, kaasa arvatud ka valitsuse ja Eesti Panga tegevusega. Sellele on antud hinnanguid, et see oli hästi läbi viidud operatsioon, sest suudeti likvideerida suur pangakriis ja kapitaliseerida Põhja-Eesti Aktsiapank. Eesti Panga õigusosakonna juhataja proua Viira rõhutas oma seisukohtades, et vastavalt eelnõu seletuskirjas, mille on esitanud algatajad, viitatule otsekui kestvat lõputute kohtuprotsesside jada, kuid proua Viira rõhutas, et sel kevadel jäi lõpliku lahendina Riigikohtu poolt jõusse seisukoht, et kuivõrd rahad on külmutatud Moskvas Vene Föderatsiooni õigusaktiga, siis selles ei ole süüdi Eesti Vabariik. Kohtu hinnangul on Riigikogu otsus mõeldud selleks, et neid rahasid kätte saada ja vältida kahjude tekkimist pankade klientidele. Proua Viira rõhutas, et Eesti Panga koostatud ülevaates on esitatud, et üks põhilisi kohtumenetluse algatajaid riikliku VEB Fondi vastases tegevuses on olnud AS AO Imbi, kes on praeguseks pankrotis ning seetõttu on tal olnud võimalik riigilõivu vabalt hagisid esitada. Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles põhiseaduskomisjonile, et Riigikontroll on auditeerinud riikliku VEB Fondiga seonduvat 1995. aastal ja teisel korral 1997. aastal. Mõlemal korral on auditit läbi viinud proua Saima Sternze. Riigikontrolör rõhutas, et riiklik VEB Fond oli unikaalne organisatsioon ja taolist analoogi ei ole. Neid kohustusi, mis Riigikogu otsusega fondile pandi, väga intensiivselt täitma ei hakatud. 1997. aasta raporti järgi võib öelda, et olukord oli tunduvalt parem võrreldes 1995. aasta Riigikontrolli aktiga ning enamus ettepanekuid, mis esitati 95. aastal olid 97. aastaks täidetud. Fondi põhine tegevus, kreeditoride nõuete lahendamine, oli ning on jätkuvalt täitmata. Aastate jooksul on fondi koondatud nõuete maht oluliselt vähenenud. Hetkel on väga keeruline öelda, miks osad said oma raha kätte ja teised mitte. Riigikontrolör rõhutas, et sama temaatika võiks huvitada palju enam Venemaa Riigikontrolli, kes uuriks kuidas need otsused tekkisid ja mis alusel, antud juhul siis rahad, on välja antud. Reaalsete tulemuste saavutamiseks tuleks teha koostööd Venemaaga olukorra väljaselgitamiseks. Selle käigus võivad aga tekkida küsimused Eesti riigi võlgadest, laenude tagastamisest jne. Riigikontrolli seisukoht on, et tegemist ei ole ainult majandusliku (300 miljonit krooni) vaid ka poliitilise küsimusega. Riigikontroll saab oma pädevuse piires teha koostööd Venemaa Riigikontrolliga, paludes abi informatsiooni saamiseks. Riigikontrolör rõhutas, et võlgade küsimust ehk laenude tagasimaksmist on vaadatud üksnes Tartu Ülikooli puhul. Riigikontrolli audiitor härra Kõrge oma seisukohas rõhutas Riigikontrolli auditite kohta, mis puudutasid riikliku VEB Fondi majandustegevust, et aastatel 93-94 kontrolliti eraldi Tartu Ülikooli ning on teada, et samuti Kunda Tehased võtsid laenu, mida tagasi ei makstud. Riigikontrollil on omapoolseid üksikuid tähelepanekuid üksikute laenusaajate kohta. 1997. aastal riiklikus VEB Fondis läbiviidud auditi järgi on Eesti ettevõtete ja asutuste laene, mis jäid tagasi maksmata, 24,5 miljoni dollari ulatuses. VEB väitis, et see summa on 29 miljonit dollarit, Riigikontroll tegi ettepaneku Eesti Pangale viia sisse korrektne arvestus, millised on omakorda VEBi nõuded Eesti vastu tagasi maksmata laenude osas. Eesti Panga president vastas Riigikontrolli seisukohale, et seda saaks lahendada vaid riikide vaheliste läbirääkimiste käigus, kus Eesti ettevõtjatel puudus alates arvete külmutamisest võimalus tagasi maksta ning välja selgitada tuleks ka see, kas sinna lisanduvad viivised või intressid ning kui suured need omakorda on. Järgnevas komisjoni arutelus püüti tuvastada seda, millised on suuremad ettevõtted ja asutused, kellelt on VEB fondi laenu tagasi nõutud. Eesti Panga president vastas sellele, et laenu ei ole tagasi maksnud Kunda Tsement ega Tartu Ülikool. Nõukogude Liidu VEB on kas müünud või andnud volituse ühele offshore firmale, kes on alustanud laenude sissenõudmist Eestis. Kuna laene ei ole tagasi makstud, on alustatud nõuete tagasisaamiseks kohtuprotsessi. Eesti Vabariigi kohtud ei ole pidanud õigeks, et offshore firmale makstakse külmutatud laenud tagasi, kuivõrd ka teiselt poolt on nõuded külmutatud. Eesti Pank tegi ettepaneku, et toimuks tasaarveldus laenude ja reaalselt Nõukogude Liidu VEBis arveldusarvetel olnud raha vahel, kuid viimane sellist lahendust ei aktsepteeri. Edasi tunti põhiseaduskomisjoni arutelu käigus huvi, millised Eesti finantsasutused päästeti Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse poolt ning kas on nimetada kedagi, kes jäid sellest nn päästeaktsioonist välja peale Põhja-Eesti Aktsiapanga ja UBB. Eesti Panga presidendi vastuse järgi mitte kedagi ei ole külmutatud arvetest n-ö välja päästetud. Külmutatud arved või nõuded koosnesid erinevatest ettevõtetest, külmutati ka Eesti Vabariigi nõue ja Eesti Panga nõue ning nende kahe nõude arvelt kapitaliseeriti Põhja-Eesti Aktsiapank. Ülejäänud nõuded seisid külmutatud riiklikus VEB Fondis, mis on nõueteregister. Sealt ei saa nõudeid lahendada ega ülekandeid teha. Nõuete maht on vähenenud selle arvelt, kui nõude omanikul, juriidilisel isikul oli õigus ja võimalus, näiteks tal olid koostööpartnerid Venemaal või mingid teised võimalused, nõude iseseisva realiseerimisega tegeleda. Tõenäoliselt ei ole juriidilised isikud saanud oma raha kätte sajaprotsendiliselt. Ka Venemaa residentide arved külmutati. Vene riik tollal nägi lahendust erinevate võlakirjade väljaandmisega. Ettevõtted, kes püüdsid iseseisvalt nõuete lahtikülmutamist teha, said Vene riigi võlakirju, mis kuulusid lunastamisele kas 3, 5 või 7 aasta pärast. 100%-liselt kui üldse ei ole keegi külmutatud rahasid kätte saanud. Edasi tunti põhiseaduskomisjonis huvi selle kohta, kuidas raha, mida ei ole pidanud keegi kunagi tagasi maksma, tekitas pankrotimenetlusi. Kas selle raha käekäiku on suudetud Riigikontrolli poolt jälgida ning milleks seda kasutati. Riigikontrolli audiitor härra Kõrge vastas sellele, et võetud laenud olid erinevad. Osa laene oli tolleaegse Ministrite Nõukogu garantiiga antud, näiteks Tartu Ülikoolile antud laenu kohta oli Ministrite Nõukogu protokolliline otsus. Osadel asutustel või ettevõtetel olid vastavate ministeeriumide garantiid, näiteks kooperatiiv Alt oli Eesti Kultuurkapitali juures ning selle äriidee oli hakata globaalseid poppartiste Eestisse tooma. Tartu Ülikool võttis laenu kahel eesmärgil. Esiteks, välismaalaste opereerimiseks Tallinnas, mis paraku ebaõnnestus välismaalaste puudumise tõttu, teiseks, kõrgtehnoloogiliste tööpinkide ostmiseks. Järgnevalt puudutati komisjonis küsimust, milline on analoogiliste probleemide lahendamisel olukord Lätis ja Leedus, mille kohta Eesti Panga esindajad viitasid, et Eesti lahendus nn VEB Fondi nõuete koondamise kohta on unikaalne. Seejärel avaldasid komisjoni liikmed oma arvamusi. Arvamused jagunesid laias laastus kahte suunda. Osa komisjoniliikmeid toetas selle uurimiskomisjoni moodustamist, osa komisjoniliikmeid leidis, et nimetatud uurimiskomisjoni ei ole mõistlik moodustada. Komisjon langetas oma otsused häälteenamusega, poolt 6 ja vastu 3, erapooletuid ei olnud, teeb komisjon Riigikogu täiskogule käesolevaga ettepaneku see otsuse eelnõu tagasi lükata. Ühtlasi tegi komisjon konsensuslikult ettepaneku riigieelarve kontrolli komisjonile, mis on Riigikogus tegutsev ning kus opositsioonierakondade esindajatel on enamus, kaaluda vajadust, võimalusel esitada komisjoni kui parlamentaarse koostööorgani poolt Riigikontrollile ettepanekuid selle temaatika kohta vajadusel täiendavaid auditeid koostada. Vastavasisulise kirja põhiseaduskomisjon riigieelarve kontrolli komisjonile ka edastas. Riigikontrolli esindajad väljendasid valmisolekut, et juhul kui rahvaesindajatel on huvi kõikide Riigikontrolli käsutuses olevate temaatiliste materjalidega tutvuda, siis Riigikontroll lahkesti ootab rahvaesindajaid külla, et neid vastavaid dokumente tutvustada. Kui ma lühidalt refereeriksin 2004. aastal väljaantud ülevaadet riikliku VEB Fondi tegevusest, mille on koostanud Eesti Pank, siis selle järelduste osa, mida ma tsiteeriksin, kõlab järgnevalt: "Nii Venemaa Keskpank kui Välismajanduspank on alates 93. aastast kuni käesoleva ajani osundanud, et blokeeritud kontodega seonduv on Eesti-Vene valitsuste vaheliste läbirääkimiste küsimusi. Vene poole seisukoht on, et kontode kasutamise küsimusi saab otsustada üksnes peale endise Nõukogude Liidu sise- ja välisvõla jagamise põhimõtetes kokku leppimist. Õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik ei ole kunagi tunnistanud oma kohustust osaleda Nõukogude Liidu välisvõla tasumises. Vene Föderatsioon seevastu eelistab Eestit käsitleda uue Nõukogude Liidust eraldumise tulemusena 91. aastal tekkinud riigina. Seega saab probleemile lahenduse leida üksnes riikide tasandil. Seni toimunud Eesti-Vene läbirääkimised ei ole tulemusi andnud." Aitäh!

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun küsimused ettekandjale. Palun, kolleeg Andres Herkel!

A. Herkel Aitäh, austatud ettekandja! Ma tunnustan seda põhjalikkust, millega te andsite edasi komisjoni arutelu ja kindlasti see tunnustus osaliselt kuulub ka põhiseaduskomisjoni personalile, kuid siiski ma küsin. Kas teie saite nüüd selgesti aru, miks ei kutsutud aastate vältel kokku VEB Fondi kreeditoride koosolekut ning missugusel alusel toimus fondi ümberkujundamine sihtasutuseks? Aitäh!

U. Reinsalu Aitäh! Ma kuritarvitaksin komisjoni poolt mulle antud mandaati esineda ettekandega, kui ma hakkaksin siin arutama VEB Fondi saatusega seonduvate küsimuste arusaadavust minu tagasihoidliku isiku poolt. Ma tutvustasin algatajate poolt komisjonile menetlemiseks esitatud otsuse eelnõu suhtes komisjonipoolsete seisukohtade kujundamise käiku. Aitäh!

Esimees E. Ergma Palun kolleeg Harri Õunapuu.

H. Õunapuu Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite sellele, et saatsite riigieelarve kontrolli komisjonile kirja ja me seda küsimust ka arutasime. Minu küsimus on selline, kuidas te seletate olukorda, et mina kui saadikurühma liige ja riigieelarve kontrolli komisjoni esimees ei saa võtta sõna ja esineda ka täiskogu ettekandega, mida komisjonis arutati? Aitäh!

U. Reinsalu See temaatika, mis puudutab kehtivat kodukorraseaduse redaktsiooni ning fraktsioonide eelisõigusi teatud täiskogu menetuslike seisukohtade väljendamisel ja kujundamisel, seda küsimust antud päevakorrapunkti raames põhiseaduskomisjon ei arutanud. Küll aga on põhiseaduskomisjon selle parlamendi koosseisu ajal väljendanud valmisolekut tegeleda parlamendi kodukorda puudutavate küsimustega ja valmisolekut leida parlamentaarne konsensus nendel teemadel. Mõningaid üksikküsimusi me oleme menetlenud, mis puudutab näiteks valituse esindaja kutsumist komisjoni initsiatiivil täiskogu ette lisaks esimesele lugemisele ka teisel ja kolmandal. Ma arvan, et selle temaatikaga kindlasti töö peab jätkuma, arvestades seda, et üsna kiire menetlusega võeti eelmise parlamendi koosseisu ajal vastu uus kodukorraseaduse redaktsioon. Aitäh!

Esimees E. Ergma Rohkem küsimusi ei ole, veel kord suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aivar Õun, Res Publica fraktsiooni esindajana.

A. Õun Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! NSVL-i Välispangas külmutatud Eesti pankade kontode probleemiga on Eestis tegeldud pikki aastaid. Seda küsimust on uuritud nii Kaitsepolitseis, Riigikontrollis ja nii edasi. Uurimuse tulemused on meile enam-vähem teada. Tahaksin öelda fraktsiooni nimel seda, et Riigikogu on moodustanud sellest aastast erikomisjoni riigieelarve rahade kasutamise kohta ja Res Publica fraktsioon on seisukohal, et see komisjon võiks tegeleda ka antud küsimusega, kuna selles komisjonis on esindatud ka kõikide fraktsioonide esindajad. Seega Res Publica fraktsioon ei saa toetada järjekordse erikomisjoni loomist. Aitäh!

Esimees E. Ergma Suur tänu! Palun nüüd kolleeg Evelyn Sepp, Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

E. Sepp Aitäh! Head kolleegid! Keskerakonna nimel on mul voli anda teada, et meie selle komisjoni moodustamist Riigikogus kindlasti toetame ja seda kahel põhjusel. Esiteks vajab kindlasti põhjalikumat uurimist ja teadaolevalt ühegi institutsiooni, täna toimiva institutsiooni pädevusse see ei kuulu. Aga uurimist vajab see, miks omal ajal valitsus ei tegutsenud piisava aktiivsusega selle küsimuse lahendamisel ehk probleemi ennetamisel. Teiselt poolt ka, kui meenutada neid sõnavõtte, mida peeti põhiseaduskomisjonis, pean tunnistama, et minule teada olevalt olid need ehk ühed kirglikumad poliitilised sõnavõtud, mida on õnnestunud kuulda. Küllap asjaosalised ise teavad täpsemalt, millest käib jutt. Siis tekkis ka küsimus, et Eesti Pank kui väidetav süüdlane paljudes VEB Fondiga seotud asjades, temal on teatavasti üks järelevalveorgan, milleks on Eesti Panga Nõukogu. Tundub, et antud küsimuse valguses on ka Eesti Panga Nõukogu tegutsenud ebapiisava tähelepanuga või ettevõtlikkusega, et saada selgust nendes küsimustes ning seega võiks loodav komisjon, kui ta leiab meie toetust siin saalis, just nimelt ka neid kaht aspekti arvestada ja tuua selgust avalikkusele palju rohkem, kui see täna on meile kättesaadav. Aitäh!

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp. Palun nüüd kolleeg Andres Herkel Isamaaliidu fraktsiooni esindajana.

A. Herkel Aitäh, proua esimees! Austatud kolleegid! Kõigepealt Isamaaliidu fraktsioon ei saa nõustuda Reformierakonna lähenemisega, mis puudutab parlamendi rolli riigis ja parlamentaarse kontrolli tähtsust. Me leiame, et see peaks kindlasti olema nii olulise finantsmahuga küsimuste juures. Kõigepealt lugupeetud Jürgen Ligi ettepanekust või meenutusest terve rea küsimuste selgitamiseks arupärimise formaadis. Tõepoolest me oleme esitanud antud küsimuses ka arupärimise. Me ei saa öelda, et Eesti Panga presidendi vastused ei olnud põhjalikud. Küsimusi oli väga palju ja vastus oli ulatuslik, kuid ilmselt, kui meile antud eelnõu tagasilükkamisega pannakse ette töötada edasi arupärimise formaadis, siis tuleb need arupärimised selgemalt fokuseerida üksikküsimustele, mida on paraku õige palju. Samuti näeme me seda, et küsimusi on liiga palju, et ummistada sellega riigieelarve kontrolli komisjoni. Niisiis lühidalt kokkuvõttes veel kogu see problemaatika, millele meil vastused puuduvad. Miks osa ettevõtteid ikkagi võitis raha, ei pidanud oma võlgasid tagasi maksma ja osa need sootuks kaotas? Miks lähevad segi kaks erinevat asja, erinevat mõistet, see on Nõukogude Liidu välisvõlg, millega Eestil pole olnud ega ole asja, ning teiselt poolt Eesti tollase valitsuse sisemine valuutavõlg, mida ei makstud tagasi? Mis oli nende kokkulepete täpne sisu, millega reguleeriti NSV Liidu Välismajanduspanga ja Eesti Panga vahel laenude kustutamise kord? Ning lõpuks need küsimused, mida ma püüdsin esitada põhiseaduskomisjoni esimehele, miks aastate jooksul ei kutsutud kokku VEB Fondi kreeditoride üldkoosolekut ning missugusel alusel toimus fondi ümberkujundamine sihtasutuseks? Siin ainuüksi nendele, aga küsimusi on veel, ainuüksi nendele küsimustele põhjalike, pädevate vastuste leidmiseks on uurimiskomisjoni ellukutsumine õigustatud ning Isamaaliit jääb seda toetama. Aitäh!

Esimees E. Ergma Suur tänu, Andres Herkel! Palun Jaanus Männik, Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

J. Männik Aitäh, proua juhataja! Austatud kolleegid! Rahvaliit on alati olnud seda meelt, et kõik riigi elus esile kerkivad ja kerkinud suured küsitavused tuleb ära klaarida ning lõpuni välja selgitada. Loomulikult on esmane vastutaja selle eest see saal siin. Kui rahva hulgas või siin saalis endas on väga suuri ja väga palju küsimusi suurtes asjades, siis tuleb astuda selliseid samme, et nendele küsimustele vastused leida. Eks see taasiseseisvunud Eesti mõniteist aastat ajalugu on suhteliselt problemaatiline ja piinlik, ma ütleksin, enamikule siin saalis istuvatele erakondadele, sellepärast et on täiesti jälgitav erinev suhtumine, erinev aktiivsus tulenevalt sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis. Ja kahtlemata on selles lühikeses vabariigi ajaloos mitmeid suuri asju, mis on jäänud probleemideks ja mis nähtavasti ei ole saanud ka adekvaatset lahendust. Tuletame natuke ajalugu meelde, siis suurematest tehingutest, mis meelde tulevad, nagu see Iisraeli relvatehing või rublatehing või Maapanga pankroti asjaolude uurimine. Või ka omal ajal siin saalis tohutuid emotsioone tekitanud tolleaegse Maarahva erakonna eelnõu n-ö teha Riigikontrollile ülesandeks Eesti Panga revideerimine, absoluutselt süütu ja mõistlik soov nagu see oli, aga kui tuletada meelde seda kohutavat emotsionaalsust ja sõimu, mille alla me langesime sõna otseses mõttes, et me olevat tahtnud Eesti krooni sõna otseses mõttes isegi likvideerida, siis tagantjärele on see kõik väga piinlik. Muidugi ka see VEB Fondiga seonduv, õige aeg nende komisjonide tegemiseks oleks olnud muidugi eelmise koalitsiooni ajal. Veel enam, eelmises Eesti Panga Nõukogu koosseisus oli ka tänaste algatajate juhtivliige ja rahanduskomisjoni esimees, nii et tundub, et me siiski kipume rakendama topeltstandardeid ja kasutama poliitilisi niiöelda hetkehuvisid selleks, et niisuguste suurte asjadega manipuleerida. Ja see ei meeldi loomulikult Rahvaliidule mitte põrmugi. Mis aga puutub sellesse, millest ma alustasin, et Rahvaliit on alati olnud ühel seisukohal, siis ka täna me ütleme seda, et meil ei ole selle komisjoni loomise vastu vähimatki. Mida on vaja selgitada, seda tuleb selgitada, parem hilja, kui mitte kunagi. Alles äsja me moodustasime selle viljavarguse komisjoni, loomulikult oleme me siin vastutavad, et see asi saaks selgeks tehtud ja vargad pikaks ajaks trellide taha pandud. Kui seda ei juhtu, siis on viga õigusorganites või meis. Nii et otsigem lahendusi ja lahendagem asjad lõpuni, aga õppigem minevikust ja ärgem olgem niiöelda topeltstandardite kasutajad. Aitäh!

Esimees E. Ergma Suur tänu, kolleeg Jaanus Männik! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek ka läbi hääletada. Head kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Isamaaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti Pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu 427 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Antud ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on menetlusest välja hääletatud.