Air Balticu juhi mullune töötasu ületas Estonian Airi juhtinud Tero Taskila palka

Läti majandus kasvas eelmisel aastal 4 protsenti, aga riigifirmade juhtidel läks oluliselt paremini, nende palgad kasvasid rohkem, vahendab Läti Delfi ajakirja Ir.

Lõunanaabrite riigifirmade juhtide palgaedetabelit juhib lennufirma Air Baltic juht Martin Gauss, kes teenis eelmisel aastal peaaegu pool miljonit eurot. Gaussi keskmine kuupalk oli 37 325 eurot ehk 65 protsenti rohkem kui aasta varem.
Sideministeeriumi teatel kasvas kõige kõrgemalt tasustatud riigifirma juhi töötasu seoses preemiatega, mis talle maksti lennufirma eduka töö eest. Eelmise aasta lõpetas Air Baltic miljoni euro suuruse kasumiga. Aasta varem oli lennufirma 27 miljoniga miinuses.

Lennundus näib olevat tulus koht töötamiseks. Võrdluseks, 2011. aastal Air Balticu kommertsdirektori kohalt Estonian Airi juhtima palgatud Tero Taskila teenis 33 000 eurot kuus, olles sellega meie konkurentsitult kõrgeima palgaga riigifirma juht. Estonian Air tegutses kahjumiga.
Eestis sellest aastast riigiettevõtete juhtide palkasid enam neid kureerivad ministeeriumid 1.aprilliks ei avalda. Palgaandmeid võivad avaldada riigifirmad ise, kuid sellist kohustust neil ei ole. Kui ettevõtted ise palgaandeid avaldama ei nõustu, on need kättesaadavad ka ettevõtete aastaaruannetes, kuid juhatuse liikmete töötasud on seal summeeritud.

Teisel kohal on lõunanaabrite palgaedetabelis endise pankrotistunud Parex banka osa vara haldava Reverta juht Kristofer Gviljam. Tema keskmine kuupalk oli 17 051 eurot, mida on aastatagusest 6 protsenti rohkem.

Palgaedetabeli kolmandal kohal on Riia vabasadama juht Leonid Loginov, kelle kuutasu oli mullu 12 983 eurot. Sadama juhil läks kehvemini, sest sissetulek vähenes aastatagusega võrreldes kuus protsenti.

Ajakiri Ir märgib, et rahandusministeeriumi andmetel kasvasid riigisektori palgad eelmisel aastal 11 protsenti, kuid riigiosalusega ettevõtetes oli keskmine palgatõus vaid kaks protsenti. Selliste ettevõtete juhtide ebaproportsionaalne palgatõus on seotud eelmisel aastal vastu võetud seadusega, mille kohaselt on võimalik ettevõtete juhatustes erinevaid ametikohti ühendada, lisaks on ettevõtted hakanud taas preemiaid maksma.