2013. aasta oli keeruline Kesk- ja Ida-Euroopa äriühingute jaoks. Seni kehv majanduslik olukord on halvenenud, kohalik tarbimine on fiskaalpoliitika mõjul jätkuvalt langenud, seisab uuringus.

Ka fiskaalsed meetmed olid riigieelarve kasvava defitsiidi vähendamiseks rakendatud. Kuigi laenude väljastamine oli piiratudkasvas nõudlus nende järele. See avaldas mõju ettevõtetele sundides neid tootmismahtu vähendama. Eurotsooni majanduslanguse all kannatas ka eksport.

Selline majanduslik olukord avaldub samuti maksejõuetuse statistikas: 2013. aastal kuulutati välja peaaegu 70 000 ettevõtte maksejõuetus. Kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (v.a Ungari) on pankrottide arv keskmiselt üheksa protsendi võrra kasvanud. Suurima pankrotistumise tasemega oli Bulgaaria, kus on esitatud 834 pankrotiavaldust ehk kasv on 39 protsenti.

2014. aasta algus seotakse majanduse positiivse kasvutendentsiga seotud. Coface statistika põhjal tõuseb keskmine kasvutempo Kesk- ja Ida-Euroopas 1,1 protsendilt 2013. aastal 2 protsendini 2014. aastal.

Samal ajal hakkab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduslik olukord võrreldes 2013. aastaga paranema. Peamiseks kasvuteguriks on tõusev ekpordi maht ja eratarbimine. Paranemisprotsessi tingimustes võib ärimaailmas otsuseid vabamalt vastu võtta ja põhikapitali uuesti koguda.

Vaatamata sellele, et Coface prognoosib Lääne-Euroopale majanduse tervenemist, jääb selle kasvutempo 2014. aastal mõõdukaks – 1 protsendi tasemele.

Kasvu stimuleerivaks jõuks peetakse Austria ja Saksamaa stabiilset majandust, mis kasvab 2014. aastal kahes riigis Coface prognoosi järgi 1,7 protsendi võrra.

Mõlemad riigid saavad areneda kohalikku tarbimist suurendades. Sellele järgnevad omakorda kõige madalamad tööpuuduse näitajad Euroopa Liidus, töötuse määr ja välisnõudlus Austria ja Saksamaa toodetele suurenevad.

Ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopas võidavad samuti tänu oma välistele müügipartneritele, kelle majanduslik olukord läheb paremaks, prognoosib Coface.

Kui Lätis ja Poolas oodatakse sel aastal pankrotistunud äriühingute arvu vähenemist, siis teistes Euroopa riikides pankrotivõlgnike arv suureneb. Suurimat pankrotistumise määra prognoositakse Tšehhis, Ungaris, Rumeenias, samuti Horvaatias ja Sloveenias.