Läti Raudtee juht: Rail Balticu pooldajad ei anna endale kuludest aru

Läti Raudtee juhi Ugis Magonise hinnangul peaksid Balti riigid transiidikoridoride arendamisel kaubavoogude meie sadamatesse meelitamiseks koostööd tegema, sest vastasel juhul võivad olemasolevad viie aasta jooksul liikuda Ust-Lugasse. Rail Balticu suhtes on ta skeptiline ning ei näe sellel liinil suurte kaubamahtude liikumise perspektiivi.

Ugis Magonis tõdes Vene Delfile antud intervjuus, et raudteeveod on geopoliitiline äri ning raudteelased sõltuvad selles riikide omavahelistest suhetest, seejuures ka poliitilistest. Sageli ei ole raudteeäris tegutsejatel endil mingit võimalust neid suhteid mõjutada.
Magonise sõnul konkureerivad omavahel transiidikoridorid ning Venemaa arendab väga aktiivselt oma sadamaid põhjas (Ust-Luga) ning Kaug-Idas.

Seetõttu tuleb arvestada võimalusega, et järgmise viie aasta jooksul liiguvad kaubavood meie sadamatest just neisse kohtadesse. “Meie saame parandada oma teenuste kvaliteeti ehk siis kiirendada vagunite laadimist ning teisi teenuseid. Samuti mitmekesistada kaubavooge, muuhulgas ka meelitada siia Hiina ning Aasia ja Vaikse ookeani regiooni konteinervedusid,“ rääkis Läti Raudtee juht.

Rail Balticu kohta märkis Magonis, et ta ei näe, et liini ehitamisega saaks ka kaubavedusid suurendada, sest praegused põhja-lõunasuunalised veomahud ei suuda ida-läänesuunaliste mahtudega konkureerida. Kiirliinid on tema sõnutsi olulisemad reisijateveol, mistõttu on Läti Raudtee Rail Balticu projektis osalemist huvitatud, näiteks koordinaatorina.

„Minu hinnangul ei anna projekti pooldajad endale aru sellega seotud kuludest,“ lausus Magonis. „Loomulik luuakse projekti esimeses, ehituse etapis töökohti, kuid jutt käib edasistest kuludest,“ ütles ta. Sellepoolest oleks Magonise sõnutsi lühinägelik Rail Balticu projekti arengut ignoreerida ning riigis kaks eraldiseisvat raudteed luua. Seetõttu on Läti Raudtee valmis looma riskide maandamiseks eraldi tütarfirma, millest saaks loodavad ettevõtte kaasomanik.