SEB sõnul on rahavoog ühiskonnas meeletu. Igapäevaselt tehakse lugematul hulgal tehinguid ja kui vanasti tehti suurem osa tehingutest sularahaga, siis tänapäeval paljud inimesed isegi ei näe seda raha, mida nad liigutavad. Palk laekub pangakontole, kust see kaardiga tasudes ka ära kulutatakse. Füüsilise sularahaga puutuvad inimesed kokku üha harvem ja kogu ühiskonna arengut arvesse võttes on see ainult positiivne muutus.

Kuigi Eesti Panga andmetel on Eesti elanike eelistatuim makseviis kaardimakse, on siiski veel üsna palju neid, kes soovivad igat väiksemat sularaha sisse- või väljamakset teha pangakontoris. Siiski näitab sularaha liiklusvool taandumise trende ja järjest rohkem maksavad inimesed kaardiga ning hoiavad raha pangakaardil.

SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas leiab, et kaardimaksed muudavad elu soodsamaks ja mugavamaks: "Leiame, et kaardiga maksmine ja sularaha võimalikult vähene kasutamine tõstab oluliselt ka turvalisust ja vähendab nn musta raha ringlemist, ümbrikupalkade maksmist ning varimajandust," lisab ta.

Ta toob näite, et PIN-koodiga kaitstud kaart on tunduvalt turvalisem kui suure summa sularahaga mööda linna jalutada. "Kunagi ei või teada, mil inimesed oma koti kuhugi unustavad või keegi selle ära varastab. Paberraha kasutades on oht raha kaotada tunduvalt suurem kui hoides oma raha pangakaardil."

Turvalisuse tõstmiseks saab igale pangakaardile panna peale kuu- ja päevalimiidi ning keelata ära välismaal või internetis maksmine. Kõik need lisavõimalused suurendavad oluliselt turvatunnet.

Messimase sõnul kallineb sularaha kasutamine aga eelkõige põhjusel, et paberraha kasutajaid on jäänud tunduvalt vähemaks, kuid tehtavad kulutused on varasemaga samad.

"Kupüüre on vaja printida, kontorites peavad olema tellerid, turvamehed, raha on vaja hoida seifides, seda pankadesse tuua ja sealt ära viia. Kõik see maksab palju ja kuna sularaha kasutajaid on jäänud vähemaks, siis muutub see teenus ühele inimesele paraku ka kallimaks," selgitab ta oma panga reklaamtekstis.

Sularaha kasutamise vähendamine aitaks ühiskonnal aastas kokku hoida kümneid miljoneid eurosid, mida saaks edukalt kasutada hoopis muudesse riigile olulistesse valdkondadesse investeerimiseks.