Virgo Jaani ütleb kõigepealt, et sellist asja nagu eesti pulmatööstus ei ole meil olemas, tema nimetab nähtust pulmaturuks. „Pulmaturg on küll heal järjel, ent killustatud,“ ütleb ta. Ta näeb, et tegijad vahetuvad kogu aeg ning muidugi tuleb ka uusi juurde. „Kõik näevad, et pulmaturul on võimalik raha teenida,“ põhjendab Jaani pulmaäri populaarsust. Siiski tundub talle, et viimasel ajal pole nii palju uusi tegijaid juurde tulnud kui 3-4 aastat tagasi. Ta ütleb, et praegu on turg heas mõttes ära jagatud ning nii lihtne sinna siseneda pole. „Konkurents on suur ning hästi palju on ebaausat võistlust, aga seda on igal turul,“ sõnab Jaani.

Üks levinud nähtusi pulmaäris on must raha, mis on enamasti seotud bändide, pulmaisade ja fotograafidega. „Sellepärast ei taha need tegijad ka kuskil ennast avalikult reklaamida. Siin tõepoolest liigub meeletult musta raha. Arvatakse, et kõikidele tegijatele makstakse mustalt. Tegelikult ei ole nii. See musta raha võtmine on paljudele siiski konkurentsieelis – makse nad ei maksa ning investeeringuid ei tee,“ tõdeb Jaani. „Noorpaaril on absoluutselt kama kaks,“ tunnistab Jaani, et loomulikult püüavad kõik eelarvet võimalikult madalal hoida ning nõnda saabki must pulmaäri õitseda. Siiski ei ole maksude maksmine veel pulmategija usaldusväärsuse ega professionaalsuse garantiiks. Õiglane tegija küsib oma teenuse eest ühtlaselt sama hinda.

Pulmaturul on probleemiks see, et noorpaarid ei taha avalikult kuulutada, kui on valinud kehva fotograafi, pulmaisa või bändi – kes siis ikka tahaks tunnistada, et nende elu tähtsaim päev mingil moel läbi kukkus. „Noorpaari poolt valitud tegijad on alati head, väga harva öeldakse oma tegija kohta midagi halvasti,“ ütleb Jaani. Peokohti kritiseeritakse palju tihemini ning julgemalt. Nii Jaani kui mitmed noorpaarid on märganud, et just sellel aastal on mitmed peokohad hakanud eelmisel aastal kokku lepitud hindadele imelikke punkte juurde lisama. „Mina ütlen noorpaaridele, et kui eelmisel aastal on midagi kokku lepitud, siis nii on ja nii jääb,“ on Jaani otsusekindel. Kahjuks on peokohtadel võimalus noorpaare hirmutada – eraisikutest pruutpaar ei tunne end ärisuhtluses turvaliselt, kardetakse, et hinna või tingimuste üle kurtes võib peokoht teenuse üles öelda või halba teenindust pakkuda.

Pulmad.ee portaalis on kõigile avalikult nähtaval pulmaturu tegijate kutse-eetika koodeks. Jaani sõnas, et vajadus selle järgi on olnud juba ammu – oleks hea, kui kõik tegijad turul käituksid samamoodi. Enne koodeksi loomist polnud pulmaturg kuidagi reguleeritud. Pulmad.ee leheküljel on käinud ka arutelu pulmaturu aukohtu loomise üle. Jaani tunnistab, et saada inimesi koodeksile alla kirjutama on keeruline. Koodeksi loomine algatas elava arutelu ning praeguseks on ettekirjutustega nõustunud 56 inimest, kuigi pisikesed tegijad ei ole väga agarad liitujad olnud.

Kui palju läheb pidu lõpuks noorpaarile maksma? Jaani sõnul maksab üks tavapärane eesti pulm viis kuni seitse tuhat eurot. Ta ei oska vastata, mille pealt ei tohiks kindlasti kunagi kokku hoida. „Minu arvates on see natuke rumal küsimus, sellele on raske vastata,“ naerab Jaani. Iga noorpaar peaks ise otsustama ning ei ole olemas sellist komponenti, mille puudumine pulma kohe kindlalt nässu keeraks. Lõpetuseks tuletab Virgo Jaani meelde, et vaikselt läheneb kriitiline piir ettevalmistuste alustamiseks, kui on soov pulm järgmisel suvel teha.