Analüütikud: lennukiõnnetus võib Venemaa vastaseid sanktsioone karmistada
Lääneriigid võivad Venemaa suhtes rakendada veelgi karmimaid sanktsioone, kui selgub, et Venemaa on Malaisia reisilennuki allatulistamisega seotud, usuvad analüütikud.
„USA tahab, et investorid mõistaksid, et kui Venemaa oma tegevust ei muuda, võivad sanktsioonid karmistuda,“ vahendab CNBC Standard Banki arenevate turgude uuringute juhi Timothy Ashi ülevaadet.
Sel nädalal karmistasid USA ja mõnevõrra ka Euroopa Liit Venemaa vastaseid sanktsioone. Valge Maja poolt sanktsioneeritavate ettevõtete nimekirjas on Venemaa energeetikagigandid Rosneft ja Novatek, lisaks kaks panka ja kaheksa kaitsetööstuse ettevõtet.
Praegused sanktsioonid ei külmuta Venemaa ettevõtete varasid ega keela nende varadega tehinguid, küll aga ei saa ettevõtted USA väärpaberi- ja rahaturgudelt pikaajaliselt lisaraha kaasata.
Venemaa president Vladimir Putin ütles sanktsioonide karmistamisele vastuseks, et USA ja Venemaa suhted liiguvad tupiku suunas ning see võib kahjustada USA ärihuvisid Venemaal.
Reuters vahendas lisaks Venemaa välisministeeriumi avaldust, kus kinnitati, et Venemaa ei kannata sanktsioonide abil väljapressimist.
Euroopa ametnikud on olnud kahtlevad karmimate sanktsioonide kehtestamise osas, sest regioon on Venemaa energiatarnetest sõltuv. Euroopa impordib umbes 30 protsenti maagaasist Venemaalt.
Euroopa Liit ei liitunud kolmapäeval USA rakendatud konkreetsete ettevõtete vastu suunatud sanktsioonidega, küll aga ei laena enam Venemaale Euroopa valitsusasutustega seotud organisatsioonid.
Nüüd usuvad analüütikud, et USA kasutab Malaisia lennukiga toimunud tragöödiat, et tõugata Euroopat oma senist pehmet poliitikat muutma.
„Kui tõendid seovad Venemaa selle õnnetusega, peaks see suunama Euroopa astuma tõsisemaid samme kolmes punktis,“ lausus endine USA välisminister Hilary Clinton Charlie Rose’i telesaates.
Need kolm punkti oleks Clintoni sõnul -esiteks Euroopa enda sanktsioonide karmistamine, andmaks tugeva signaali, et igal tegevusel on hind. Teiseks tuleks suunata jõupingutused Gazpromi asemele alternatiivse energiaallika leidmiseks ning kolmandaks ühineda USAga ning teha rohkem Ukraina abistamiseks.
