Eesti Energia tahab Ida-Virumaa tehismäed ümber töödelda
Eesti suurim põlevkivi kaevandaja Eesti Energia tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta seadusandlust nii, et ka juba mäkke veetud aherainet ehk paekivi saaks hakata uuesti ümber töötlema.
Keskkonnasäästlikkuse printsiibist lähtuvalt on mõistlik tootmise kõrvalsaaduseid, näiteks põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet kasulikult ära kasutada. Aheraine on kaevandatud mäemassist selle rikastamise käigus eraldatud paekivi.
"Aherainet saab mitmeti toorainena kasutada. Seetõttu on Eesti Energia teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta seadusandlust nii, et ka juba ladestatud aherainet, mida praegu määratletakse kui jäädet saaks keskkonnasäästlikkuse eesmärgil ümber töödelda ja omakorda toorainena kasutusele võtta. Meile teadaolevalt on seadusemuudatus ministeeriumis ettevalmistamisel," räägib riigifirma esindaja Eliis Vennik.
Aherainest on võimalik toota ehitustöödel vajalikku täitematerjali, näiteks erinevate fraktsioonidega killustikku. "Narva elektrijaamades kasutatakse aherainest toodetud killustikku vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks tolmpõletuskateldes," toob Vennik näite.
"Aheraines võib leiduda teatud määral ka energiat peenpõlevkivi näol, mida oleks võimalik kasutada energia tootmiseks. Enam on peenpõlevkivi just varasemast perioodist pärit aheraines, mil rikastusprotsess ei olnud põlevkivi ja paekivi eraldamiseks veel nii efektiivne kui täna," lisab Vennik.
Aherainet, mis kasutatakse kohe peale tekkimist toorainena, st mis ladestamisele ei lähe, jäätmena ei määratleta. "Sellisest aherainest on Eesti Energia Kaevandused tootnud pidevalt killustikku, mida on kasutatud nii kergliiklusteede, metsateede kui ka suurte maanteede ja teetrasside ning platside renoveerimisel või rajamisel. Eesti Energia killustikku ja aherainet on kasutatud näiteks Toila kergliiklusteel, Narva promenaadil, Jõhvi viaduktil ja RMK metsateedel," kirjeldab Vennik.
Kui seadusemuudatus peaks vastu võetama ja Euroopa Liidu poolse kooskõlastuse saama, on Eesti Energial võimalik keskkonnasäästlikult oma varasemast perioodist pärit aherainet toormena kasutusse võtta.
Välistatud pole ka teiste ettevõtjate poolt ümbertöödeldavast aherainest eraldatav peenpõlevkivi kasutamine, mis sõltub eelkõige materjali hinna ja kvaliteedi suhtest.
