Maksu- ja Tolliameti hinnangul saab 11 protsenti Eesti töövõtjatest ümbrikupalka ning tänu sellele jääb riigil saamata umbes 145 miljonit eurot maksutulu igal aastal. Esimesed ametlikud hinnangud töötajate registri mõjust maksulaekumisele on võimalik teha septembris, kui juuli töötasude eest tekib maksukohustus.

Kui enne töötajate registrit oli maksuameti kontrollkäikudel tavaliselt 25 protsenti töötajatest registreerimata, siis nüüd on tulemused paranenud – keskmiselt on registreerimata vaid 6 protsenti töötajatest. Erilist tähelepanu hakatakse pöörama vabatahtlike töötajaid pidavatele ettevõtetele, kusjuures vabatahtlike osakaal on suurim toidu ja joogi serveerimise alal. Järgnevad jaekaubanduse, büroohalduse, sporditegevuse ja ehituse sektor. Praeguseks on Eestis registreeritud 2200 vabatahtlikku töötajat.

17. juuli andmete kohaselt on esialgsel hinnangul tänu töötajate registrile Eestis juurde tekkinud 10 000 uut töötajat, kes varem ajasid läbi ümbrikupalgaga. Teisest küljest oli 2600 töötajat veel juunikuus töötutena kirjas. Kokku on töötajate registrisse kantud 589 660 isiku töötamine, kellest pea pooled on Harju maakonnast.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt esmakordselt tööandjatele suunatud ümbrikupalka puudutav küsitlus näitas, et üle poole tööandjatest on seisukohal, et töötamise registrist on kasu võitluses ümbrikupalkadega. Pooldajateks on pigem suurema töötajate hulgaga ettevõtted. Siiski leitakse, et riik võiks omalt poolt ümbrikupalkade vastu veel enam võidelda, sellega loodetakse saavutada ühtlasemaid konkurentsitingimusi.