Küsitlusele vastas 230 ettevõtjat, mis on 7-8 protsenti koja liikmetest. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts arvab, et suvise aja kohta on tegu hea tulemusega ning vastajaid oli tervest Eestist. Uuriti, kuidas tööandjad hindavad ümbrikupalkade osakaalu erinevates sektorites, kui arvestatav on riigi panus ümbrikupalkadega võitlemisel ning kuidas on mõjunud töötajate registreerimine.

Üllatavaks osutus aga tulemus, et töövõtjad soovivad palka mustalt saada, selleks, et oma tegelikke sissetulekuid varjata. Lausa 81 protsenti ümbrikupalka küsinud töövõtjatest andis põhjenduseks, et neil on vaja kellegi eest sissetulekuid varjata. Soovitakse vältida alimentide maksmist või riigilt jätkuvalt soodustusi saada. Ümbrikupalka nõudis selleks, et suuremat palka saada vaid 17 protsenti töövõtjatest, ülejäänud põhjendused on näiteks soov ennast tööandjaga mitte pikemalt siduda.

Küsitlusest selgus, et ise on töötajad ümbrikupalka nõudud ligi kolmandikult vastanud ettevõtjatest. Kui ettevõtja on mustalt maksmisest keeldunud, otsustas natuke üle poole töötajatest tööle mitte ilmuda või kohe lahkuda. Ametliku palgaga nõustus 28 protsenti ümbrikupalka nõudnud töötajatest. 18 protsenti töötajatest lahkub ümbrikupalga puudumise tõttu töölt aga alles mõne aja pärast.

Mait Palts leidis, et tööandja võiks vahel tõesti ümbrikupalga nõudjatest ise teada anda. „Tööandja ei saa alati võtta ühiskonna valvuri rolli ja kontrollijafunktsiooni. Kui tal on teada ümbrikupalga maksmise situatsioone, siis maksuametile tasub sellest kindlasti vihjetelefoni kaudu teada anda,“ ütles ta. Siiski nentis ta, et ettevõtja ei saa potentsiaalsest pettustest kohe kõiki panku ja kohtutäitureid teavitama hakata. „Kindlasti on üht-teist võimalik ära teha, kuigi ümbrikupalga saajad on ise üsna nutikad ja leiavad ise võimalusi, millistel ettekäänetel ümbrikupalka tööandja käest küsida,“ sõnass Palts.