Üleeuroopaline digiallkiri peagi tulekul

Digiallkiri ja elektrooniline identiteet saavad vaid mõne aasta pärast ka ülejäänud Euroopas sama loomulikuks osaks igapäevaelust, nagu need on juba praegu Eestis – 2018. aastal peaksid kõigi EL-i maade riigiasutused vastastikku tunnistama digiallkirju ja e-identiteete.

Eelmisel nädalal kiideti heaks määrus eIDAS, mis ühtlustab EL-is arusaama elektroonilisest identiteedist ja digiallkirjast. See tähendab, et tulevikus ei peaks me enam mõtlema sellele, kuidas kiiresti allkirjastada dokumente, mida on tarvis esitada mõnes teises liikmesriigis asuvale asutusele, kirjutab Eurokratt.
„Eesti äriregister võtab vastu Leedu digiallkirjaga aastaaruande, eesti tudeng saab aga Rootsis taotleda õppetoetust, kasutades Eesti ID-kaarti,“ selgitas Luukas Ilves, kes töötab Euroopa Komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi meeskonnas.

Ta lisas, et Eesti on Euroopas turvalise elektroonilise identiteedi ja allkirja kasutamisel üks eesrindlikumaid – siin antakse aastas peaaegu 50 miljonit digiallkirja, ID-kaarti ja Mobiil-ID-d kasutatakse laialdaselt nii era- kui ka avalikus sektoris. Eesti on selles küsimuses eestvedaja rollis ka Euroopa Liidus laiemalt ja toetab igati määrust, mis kehtestab EL-is usaldusteenuste (näiteks digiallkirja) ja e-identiteedi vastastikuse tunnustamise. Nii on Eesti valitsuse üks eesmärke, et aastaks 2020 kasutaks 20% eurooplastest digiallkirja.

„E-teenused on meile toonud meeletu mugavuse, ajalise ja rahalise võidu. Eriti kasulik on see neile eestlastele, kes välismaal töötavad, reisivad või elavad, võimaldades neil oma elu ja äri korraldada maailma igast nurgast, jäädes siiski Eesti maksumaksjaks, ettevõtjaks ja valijaks,“ sõnas Ilves. „eIDAS saab olema kasulik eestlastele ja Eesti ettevõtetele, kes mujal Euroopas tegutsevad. Samuti aitab eIDAS teiste riikide kodanikel ja firmadel toimetada Eestis ja Eesti asutustega. Tervikuna peaks see aitama Eesti ja Euroopa majandust ja tegema inimeste elu lihtsamaks.“

Päris üleöö eIDAS kehtima ei hakka: digiallkirju tuleks vastastikku tunnustama hakata 2016. aastal, elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Ent juba järgmisel aastal võivad riigid vabatahtlikult tunnustada teiste riikide elektroonilisi identiteete. Tõsi, eIDAS puudutab vaid avaliku sektori asjaajamist, erasektorile määruse rakendamine kohustuslik ei ole. Samas loodab Euroopa Komisjon siiski, et ka pangad, e-poed ja e-teenuste pakkujad otsustavad sellega kaasa tulla, tunnustades sarnaselt riigiasutustega teiste EL-i riikide kodanike digiallkirju ja e-identiteete.

Mark Erlich Riigi Infosüsteemi Ametist selgitas, et eIDAS annab juhised, kuidas need riigid, kes juba arendavad elektroonilist identiteeti ja teenuseid, peaksid edasi minema. „Teised riigid peavad ennast kohendama, et sobituda määruse nõuetega ning avada e-teenuste turg teiste liikmesriikide kodanikele,“ sõnas Erlich. „Inimene ise ei pea sisuliselt midagi tegema. Vastupidi, eIDAS loob selguse ja avab uksed kodanikele teistes EL-i riikides elektrooniliseks toimetamiseks.“

Teadaolevalt esimene digiallkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe maailmas allkirjastati eelmise aasta lõpus, kui toonased Eesti peaminister Andrus Ansip ja Soome peaminister Jyrki Katainen allkirjastasid – istudes kumbki oma kabinetis Tallinnas ja Helsingis – koostöömemorandumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Lepiti kokku, et Eesti ja Soome hakkavad koos edasi arendama X-tee lahendust, nõnda et kodanikelt ja asutustelt küsitaks andmeid vaid üks kord, samuti hakatakse pakkuma piiriüleseid e-teenuseid. Eesti uue ID-kaardi baastarkvara versioon toetab ka Soome kodaniku ID-kaarti, võimaldades Eesti ja Soome riigiasutustel vahetada teavet, ettevõtetel ja inimestel sõlmida lepinguid ning digiallkirja abil vahetada muid dokumente.