Padar: Venemaa sanktsioonide tõttu kannatavad põllumeeste sissetulekud
Padari sõnul on Eesti toidutootjad peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist usinalt uusi turgusid otsinud, mistõttu põllumajandustoodete ekspordist on Venemaa osa vaid 18,5 protsenti. Uuteks turgudeks on peamiselt Euroopa Liidu riigid, aga ka eksootilisemad kohad, näiteks on 15 aastat nähtud vaeva, et saada sisse Hiina turule.
Eesti tootjatele pakub Vene turg huvi, sest see on lähedal ja sealt saab head hinda. Samal ajal on Venemaaga kogu aeg mingeid poliitilise iseloomuga muresid. Sealiha eksport Venemaale on häiritud juba kaks aastat, pool aastat tagasi pandi mitme tööstuse eksport Venemaale ajutiselt kinni. Eesti ettevõtete karastatus on seega päris hea.
Riik on Venemaaga seotud poliitilisest riskist alati ka rääkinud. "Vorstikaubanduse ohvriks ei saa tuua demokraatiat ja inimõiguseid," lausus Padar.
Eesti põllumeestel oleks ka huvi Venemaale laieneda, sest kohe üle piiri Pihkva oblastis on kas täiesti mahajäetud või kehvalt haritud põllumaad. Kuna Venemaale investeerimisel pole aga kindlust, siis ei julgeta selle maa harimist ette võtta, sest halvasti majandatud maa kordategemine nõuab aastatepikkust pingutust.
Venemaale on ka tehtud investeeringuid ja neist ilma jäädud. Padar rääkis ühest Moskva lähedale tehtud investeeringust, mis lõppes sellega, et kui eestlased läksid oma tehast vaatama, siis oli väravaputka ees ja neid sisse ei lastud.
Venemaa üheks eesmärgiks impordi tõkestamisel on olnud omade tootjate utsitamine, et nad tootmist suurendaksid. Samuti on Venemaal võimalik toitu importida peale USA ja Euroopa Liidu ka mujalt, näiteks Ladina-Ameerikast ja Uus-Meremaalt.
Eesti põllumajandus elab tema sõnul sanktsioonid üle, lihtsalt tuleb uusi turge otsida. Sanktsioonide tõttu kannatab aga põllumajandussektori stabiilsus ja tulusus.
