Majanduslehe teatel on sealiha hind juba kerkinud 20 protsenti, 10-15 protsendi võrra on kallinenud ka muud toidukaubad. Statistika järgi moodustavad lihatooted venemaalaste toidukorvist suhtes teiste toidukaupadega kõige suurema osa – 9,25 protsenti. Juulis nullis lihatoodete jätkuv hinnatõus täielikult ära sesoonse puu- ja juurviljade odavnemise efekti.

Sisseveokeelud Poola ja Moldaavia puuviljadele ja konservidele ning Ukraina piimatoodetele lisavad sel aastal inflatsioonile veel 0,5 – 0,8 protsendipunkti.

Kõige suurema mõjuga on veto Poola õuntele. Pea pool Venemaal müüdavatest õuntest pärines Poolast, selle riigi toidukaubad kokku moodustasid aga koguni 56 protsenti Venemaale imporditavast toidust. Analüütikute hinnangul annab sisseveokeeldude efekt ennast täiel määral tunda aasta lõpuks. Näiteks prognoositakse, et õunte hind kerkib koguni 30 – 40 protsenti.

Analüütikud märgivad, et täiendavad sanktsioonid kergitavad inflatsiooni Venemaal veel 1 protsendipunkti võrra ja nendivad, et 7,5-protsendiline inflatsioon on Venemaa 0-1 protsendilise majanduskasvu jaoks liiga kõrge.

Need andmed ja prognoosid avaldati aga enne seda, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas Venemaa otsusest kehtestada lääneriikidele vastusanktsioonid.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas, et Venemaa keelas veiseliha, sealiha, puuviljade, linnuliha, juustude ja piima sisseveo Euroopa Liidu riikidest, USA-st, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Piirangud hakkavad kehtima alates 7. augustist aastase tähtajaga. Embargo ei puuduta lastetoite.