Aivar Sõerd: Haapsalu masskoondamine tõstatab Eesti konkurentsivõime küsimuse

Börsireeglite tõttu ootamatult nii töötajatele kui ka kohalikule omavalitsusele teatavaks saanud uudis Läänemaa suurima käibe ja töötajate arvuga PKC Haapsalu juhtmetehase sulgemisest toob kaasa ühe suurema koondamise Eestis viimastel aastatel.

Tänapäeva maailmas on kapitali ja investeeringuid lihtne viia ühest riigist või regioonist teise ja koos nendega liiguvad ka töökohad.

Tootmine paigutatakse ümber sinna kus tootmiskulud on madalamad, kus on parem logistika ja kus asuvad kliendid. Globaalne majandus on võrreldes varasema majanduslooga harjumatult dünaamiline, reaalsus on selline, et kui liiguvad kaubad, teenused ja investeeringud siis paiknevad ümber ka töökohad.

PKC Eesti juhid on põhjendanud Haapsalus tootmise sulgemist põhiliselt tööjõu kättesaadavuse argumendiga. Kui ettevõtte kliendid on oma tegevust ümber korraldanud, siis eeldab see ümberkorraldusi ka tarnija poolel.

Suurenenud tellimismahtude täitmiseks pole Haapsalus piisavalt sobivate oskustega tööjõudu. Saavutamaks kiire palgakasvuga samasugust tootlikkuse kasvu sunnib ettevõtjaid mõtlema kuidas tootmist paremini korraldada.

Palgakasv on paratamatu ja kui me räägime riigi võimalustest sekkuda, siis esimene sekkumise koht on kõrged tööjõumaksud. Riigid on omavahel konkurentsis investeeringute ja töökohtade pärast ja vastuargumente Eesti senistele sammudele tööjõumaksude alandamise suunas pole.

Alates järgmisest aastast alaneb tulumaks, tõuseb maksuvaba miinimum ja alaneb töötuskindlustusmakse määr. Tööjõu maksukoormuse järk- järguline vähendamine jääb aktuaalseks ka edaspidi. See on põhiline instrument, millega riik saab mõjutada majanduskeskkonda, säilitada olemaolevaid ja soodustada uute töökohtade teket.

Konkureermine Läti ja Leeduga

OECD poolt kevadel avaldatud analüüsi kohaselt on Eesti üks väheseid organisatsiooni liikmesriike, kes on suutnud tööjõu maksukoormust viimase kolme aasta jooksul alandada. 2011 aastal oli Eestis tööjõu efektiivne maksumäär 36 protsenti, millega me olime Euroopa Liidus 11. kohal. Samas ütleb uuring, et võrreldes teiste OECD riikidega on meil tööjõule rakendatavad maksud endiselt kõrged. Seoses kogumispensioni maksete kompenseerimise, töötuskindlustusmakse määra ja tulumaksumäära langetamisega kahaneb see näitaja 34,8 protsendile.

Kuna me oleme investeeringute ja töökohtade pärast konkurentsis eelkõige Läti ja Leeduga, siis tööjõumaksude alandamine aitaks siin tõsta meie konkurentsieelist. PKC Eesti otsustas osa oma tootmisest viia Leetu, kus palgatasemed on seni meist madalamad. Samal ajal on uudiseid sellest, kuidas näiteks Soome ettevõtted on oma tootmist Eestisse toonud.

PKC Eesti juhtkond on Haapsalust koondatavatele töötajatele pakkunud võimalust saada tööd nende Keila tehases ja tööandja on lubanud korraldada ka töötajate transpordi.

Tööjõu liikumine on tänapäeval järjest suurenev reaalsus. Sellepärast peaks ka maksuseadusi kohandama vastavalt majanduses toimuvate muutustega. Paljudes riikides loetakse töötaja tööle ja töölt koju sõidu kulusid maksuvabadeks, Eestis on need üldjuhul maksustatavad.

Kaalumist vääriks Maksumaksjate Liidu tehtud ettepanek kaasajastada maksuseadust ja anda tööandjatele võimalus hüvitada maksuvabalt nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid.

Kui reaalsus on selline, et kui kohapeal on töökohti luua kulukam kui töötajaid liigutada, siis maksusüsteem ei peaks toimima vastupidises suunas. Oluline on, et töökohad jääks Eestisse, mitte ei liiguks siit minema.