Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%, teatas statistikaamet.

Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, kusjuures olulisima panuse selleks andsid puidu- ning koksitööstus.

Samal ajal pidurdas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu jätkuvalt peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2014. aasta II kvartalis töötleva tööstuse tööstustoodangu uute tellimuste rahaline maht (viimati kasvasid tellimused samasuguses võrdluses möödunud aasta II kvartalis).

Siiski vähenes nõrga välisnõudluse tõttu jätkuvalt nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. 2014. aasta II kvartalis kahanes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest. Tänavu II kvartalis oli vähenemine 3,5%. Kaupade import kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 0,5%.

Enim pidurdas Eesti majandust kinnisvaraalane tegevus, seda peamiselt kiirelt kasvanud hindade tõttu. Esialgsete arvestuste kohaselt mõjutas SKP kasvu oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv.

Majanduskasvu esialgne hinnang on arvestatud korrigeeritud aegrea põhjal. Seetõttu ei ole praegu Statistikaameti andmebaasis olevad SKP väärtused ja kasvud üheselt võrreldavad selles pressiteates avaldatuga. Statistikaamet avaldab 2014. aasta II kvartali täpsustatud SKP 8. septembril.

Peale selle korrigeeritakse 2010.–2013. aasta ning 2014. aasta I kvartali näitajaid tavapärase revisjoni käigus pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti korrigeeritakse SKP näitajaid alates 2000. aastast reservatsioonidest tulenevate muudatuste tõttu. 

8. septembril avaldab Statistikaamet ka aegrea I kvartal 2000 – II kvartal 2014 ümberarvutatuna uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) järgi.