Saidafarmi peremees ja Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava sõnul on vaja kiiresti ajutrust tööle panna, sest lööklaine on Eesti tootjatele tohutu.

„Iga päev hakkab Eesti tootjatel üle jääma kokku 500-600 tonni piima, see on vaja realiseerida Eestis. See aga tähendab hindade langus, mis omakorda võib viia selleni, et tootmiskulud on suuremad kui müügihind. Väiksemad tegijad lõpetavad siis tegevuse ning see toimub seni, kuni tootmises saabub tasakaal. Ettevõtete massilist lõpetamist mina aga ei soovi," ütles Särgava.

Särgava sõnul teeb olukorra keeruliseks see, et tupikus on kogu Euroliit. „Seda vaesust meil siin omavahel jagada ei ole mõtet. Võidab see, kes suudab müüa euroliidust väljapoole. Päästavad suhted - olgu sihtkoht Aafrikas või Aasias," ütles Särgava. „Kiirelt on vaja vaimukat aju. Küsimusi on täna rohkem kui vastuseid. Paljudel ametnikel on praegu pingelised ajad," lisas ta.

Nopri talu peremees Tiit Niilo usub, et ehkki ees ootab probleemne aeg, siis piimatootjad saavad hakkama. „Olukord on kahtlemata eriline, aga eks meie elu käibki kriisist kriisini. Ülejääv piim tuleb Eestisse uputada, kas siis teha see piimapulbriks või juustuks - mõlemad saab panna lattu paremat aega ootama," pakub Niilo.

Niilo sõnul tähendab kogu piima müük Eestisse taas seda, et kohalikud töötlejad saavad hakata ennast kehtestama. „Nüüd on aeg minna jõuliselt edasi ühistulise piimatöötlemise suunas," rääkis mees ideest, mis on juba pikemat aega põllumeeste huulil kõlanud.  

Pajumäe talu asub küll Läti piiri ääres, aga on keskendunud Eesti turule. Peremees Arvo Veidenbergi sõnul on praeguse olukorra tulemuseks rahva rõõmupidu, sest hinnad kukuvad. „Ehkki me toodame vaid siseturule ja meil on nišitoode, siis kõik on omavahel seotud ning ootame huviga, milliseks hinnad kujunevad," rääkis Veidenberg.