„Kui buumi ajal räägiti sellest, et hinda määratakse naabrimehe järgi, siis praegu juhtub tihti, et hinnasoov kujundatakse portaalides olevate pakkumiste järgi. Need aga ei vasta tihti turuhindadele ja on määratud lootuses, et kinnisvarahinnad jätkavad kasvu,“ selgitas Juhanson.

Kõige rohkem puudutab ülehindamine neid piirkondi, kus hinnad kasvasid vahepealsete aastatega enim. Nendeks on Juhansoni sõnul vanemate paneelelamutega linnaosad, kus tüüpkorterite pakkumisi on palju. Samuti tuleks hinnamääramisel väga tähelepanelik olla nende korterite puhul, kus on kõrged kommunaalkulud.

Korterit liiga kõrge hinnaga reklaamides võib tekkida maakleri sõnul oht, et see jääb pikalt seisma, sest inimesed otsivad soodsamaid pakkumisi. „On olnud ka juhtumeid, kus kaua pakkumisel olnud korteri suhtes esineb ostuhuviliste poolt negatiivseid arvamusi – näiteks uuritakse, kas korteril on mõni esialgu varjatud puudus, et see kuidagi uut omanikku ei leia,“ lausus ta.

„Seega tasub praegu arvestada kõige enam turuhinnaga. Kui pakkumise peale telefonikõnesid ei tule, on asi kõige tõenäolisemalt selles, et hind pole ostjaskonnale vastuvõetav,“ märkis Juhanson