Reisirongid võtavad raudtee läbilaskevõime, aga raha ei maksa

Raudtee läbilaskevõimet on ära võtnud reisirongiliiklus, kes selle eest aga sisuliselt üldse ei maksa, tõdes Eesti Raudtee juht Ahti Asmann.

Kaubavedu maksab kinni 95 protsenti raudtee infrastruktuuritasudest. Sel aastal teenib Eesti Raudtee transiidust 15 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Samal ajal on reisijatevedu oluliselt kasvanud, oranžid rongid võtavad Asmanni sõnul raudtee läbilaskvusest juba 65-70 protsenti.

Paldiskisse, mis on ülioluline kaubavedude suund, pääseb ööpäevas ainult kaks kaubarongi ja sedagi ainult öösel. Päeval sõeluvad rööbastel edasi-tagasi reisirongid.

Asmanni sõnutsi on oluline leida kompromiss reisirongide ja kaubavedude vahel. “ Viimane on meile tuluallikas, seda soovime säilitada. Avalik huvi on reisiriiklus. Meie jaoks on oluline tagada läbilaskevõime. Seda on ära võtnud reisirongiliiklus, kes selle eest aga sisuliselt üldse ei maksa,“ sõnas Asmann.

Reisironge liigutav Andrus Ossip praegust rahastamisskeemi kaitsma ei tõtta, aga ei pea seda ka kuidagi ebaõiglaseks. „Suund on sinnapoole, et reisijate panus ei tohiks olla väiksem kui praegu. Et teenida summa, mida Eesti Raudtee vajab, peaks piletihinna mitmekordistama,“ tõdes ta. „On variant rahastada taristut suuremal määral reisijateveo kaudu, aga võib ka teha rohkem otseinvesteeringuid raudteesse. Kumb jääb, peab otsustama.“

Eesti Päevalehe pikemalt lugu selles, kuidas rongide suurem sõidukiirus jääb unistuseks, sest taristu remondiks pole raha, saab lugeda siit.