Amet: Tallinna rajataval uusarendusel puudub ehitus- ja kasutusluba
Kortermaja ei saa rajada lihtsalt nii, et plaanime sinna x arv kortereid ja lööme kopa maasse. Kehtivad mitmed reeglid ja piirangud, mida eirata ei tohi.
„Viimaste aastate planeerimispraktikas on korterite arvu määramisel kujunenud tavaks kavandada vähemalt 90 m2 elamumaa sihtotstarbega maapealset brutopinda korteri kohta. Nõue on seatud selleks, et tagada kvaliteetse ja varieeruva suurusega elamispinna kavandamine erinevatele huvigruppidele. Suurus, millega elamispinna kavandamisel arvestada tuleb, on praktika käigus Tallinnas väljakujunenud optimaalne suurus, mille eesmärgiks on tagada elukeskkonna mitmekesisus," ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti osakonnajuhataja Triin Sepp.
Elamumaa sihtotstarbega maapealse brutopinna alla käivad lisaks korteri enda pindalale ka üldkoridor, lift, panipaik ja ükskõik milline ühiskasutatav ruum majas, mis ei ole maapinnast allpool.
Sepa sõnul on selliselt võimalik ehitada nii 1-2 kui ka 3-4toalisi kortereid. Mõte on olnud selles, et ühte piirkonda ei koonduks ainult väikeseid kortereid. Oluline on seegi, et tagatud oleks trepikoja, liftide, panipaikade jms jaoks vajalik pind. Olemasolevate kortermajade renoveerimise puhul see ei kehti. Uusarenduste puhul aga küll.
„Stroomi Residentsile ei ole väljastatud minikorteritele ehitus- või kasutuslubasid. Olemasoleva hotellihoone rekonstrueerimisel korterelamuks tuleb lähtuda eelpool nimetatud põhimõtetest. Vastavasisulise kirja on amet huvitatud isikule ka edastanud, milles muuhulgas on esitatud nõue kavandada vähemalt 90 m2 elamumaa sihtotstarbega maapealset brutopinda korteri kohta," ütles Sepp.
Stroomi Residentsis on müüdud juba kümneid kortereid.
Nõuded on muutumas
Lisaks kehtivad hoonete rajamisele veel mitmed nõuded, näiteks erinevate uuringute läbiviimise kohustus. Muide Vabariigi Valitsuse määruse „Eluruumidele esitavate nõuete kinnitamine" kohaselt loetakse korteri sotsiaalselt põhjendatud normsuuruseks vähemalt 33 m2.
„Detailplaneeringute menetlemisel on kohalikul omavalitsusel väga laiaulatuslik diskretsioonivabadus ning iga planeeringu puhul kaalutakse täiendavate tingimuste seadmist eraldi, seetõttu ühtset paketti võimalikest lisatingimustest anda ei saa. Küll aga saab öelda, et igal juhul tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate nõuetega ning kõrvalekaldumine peab olema erandlik ja väga põhjendatud," selgitas Sepp.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on hetkel 90 ruutmeetri nõuet üle vaatamas, kavatsusega asendada suhteliselt jäik ülelinnaline kriteerium paindlikemate ning piirkondade eripära enam arvestavamate planeerimispõhimõtetega.
„Üldiseks eesmärgiks on jätkuvalt Tallinna elamufondi mitmekesisuse suurendamine ja linna elukeskkonna kvaliteedi parendamine," ütles Sepp.
Nõuded parkimiskohtade arvule
Arendajad peavad arvestama sellega, et hoone ümber peab olema piisavalt ruumi parkimiskohtadeks. Seegi piirab väikekorterite ehitamist.
Parkimiskohtade osas on Tallinn kehtestanud reeglid parkimise korraldamise arengukavas.
Eristatakse linnakeskust ja äärelinna.
Väikeelamute osas (kuni 2 korterit) on linnakeskuse puhul vaja arvestada elaniku kohta 1,2 ning külalise kohta 0,8 korterit. Seega peab elaniku kohta olema kokku 2 parkimiskohta. Äärelinnas peab kokku olema 2,5 parkimiskohta elaniku kohta.
Väikeste korterelamute (kuni 6 korterit) juures peab linnakeskuses olema elaniku kohta 1,6 parkimiskohta, äärelinnas 2.
Korterelamute puhul eristatakse alla 3-toalist korterit ja 3- ning enatoalist korterit. Esimese puhul on parkimiskohtade arvud vastavalt 1 (linnakeskus) ja 1,4 (äärelinn). Teise puhul 1,2 (linnakeskus) ja 1,6 (äärelinn).
