SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe leiab, et see vajaks täpsemat analüüsi. "Kui riik otsustab kusagil väga jõuliselt sekkuda, tähendab see administreerimiskulusid," ütles Arumäe ERRi raadiouudistele.

Samuti näeb Arumäe ohtu selles, et riik peab tõenäoliselt teisi makse tõstma, kompenseerimaks kaotatavat maksutulu. Need maksud võivad jälle omakorda lüüa madalapalgalisi, keda üritatakse praegu aidata.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori akadeemik Urmas Varblane leiab, et tuleb survestada tööandjaid palku tõstma näiteks miinimumpalga määra tõstmisega ning samaaegselt toetada kõige madalama palgaga töötajaid.

Majandusekspert Heido Vitsur on siiski teist meelt. Tema hinnangul on Eestit peetud ettevõtlusele soodsaks maaks just tänu madalatele töötasudele ning miinimumpalgamäära tõstmine seaks kindlasti ettevõtetele täiendava koormuse.

Reform maksab IRL-i arvutuste kohaselt 120 miljonit eurot.

Varblane ei ole veel jõudnud teha arvutusi, kui palju võiks IRL-i ettepanek riigile maksma minna, kuid leiab, et see on selline samm, mis vajab teisi samme kõrvale, sest raha peab ka riigieelarvesse kuskilt tulema.