Võlgadega ettevõtete osakaal on läbi aegade madalaim – võlgu riigile ehk maksuvõlgadega on 4,6 protsenti ja võlgu teistele ettevõtetele ehk maksehäiretega vaid 3,3 protsenti aktiivselt tegutsevatest ettevõtetest, teatas ettevõte.

Aasta jooksul on ühtlaselt vähenenud nii maksehäirete kui ka maksuvõlgadega ettevõtete arv - mõlemal juhul kolmandiku võrra. Kokku on aktiivselt tegutsevate ettevõtete seas maksehäiretega 2233 ja maksuvõlgadega 3117 ettevõtet.

Maksehäiretega ja maksuvõlgadega ettevõtete vähenemine on toimunud kõikides maakondades, kuid jäänud siiski kõrgeimaks Ida-Virumaal, kus nii maksehäiretega kui ka maksuvõlgadega on 6 protsenti ettevõtetest.

Maksehäirete summad ehk ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid aastaga pea kõikides sektorites, kokku 47 miljonilt eurolt 34 miljoni euroni ehk 26,5 protsenti.

Maksehäirete kogusummast kuulub üle poole (17,9 miljonit eurot) kinnisvarasektorisse, kus võlad vähenesid aastaga 21,4 protsenti.

Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlasummad riigi ees vähenesid 49 miljonilt eurolt 25 miljoni euroni ehk 50 protsenti. Maksuvõlgade kogusummast hoiab kõige suuremat osakaalu jae- ja hulgimüügisektori (9,6 miljonit eurot), mis vähenes aastaga tubli kolmandiku võrra.

Kuna ettevõtete krediidiriski mõjutavad finantsinfo ja juhi tausta kõrval oluliselt maksehäired ja maksuvõlad, siis on ka kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal langenud viimase seitsme aasta madalamaile tasemele (9 protsneti).

Siiski on jäänud tunduvalt kõrgema krediidiriskiga valdkonnaks majutus- ja toitlustussektor, kus igal viiendal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.

Aastaid kõrge krediidiriskiga püsinud ehitussektoris, kus veel praegugi võib võlgu jääda iga seitsmes ettevõte, on nii maksehäirete kui ka maksuvõlgade summad aastaga vähenenud rohkem kui 60 protsenti.