TABEL: kui palju kulub raha õpetajate palkadele ja kui palju koolimajade kütmisele?
Peamised kaks kulugruppi on tööjõukulud ning majandamiskulud. Esimesega on lihtne - see on peamiselt õpetajate palgaraha. Teisega on aga keerulisem lugu - majandamiskulude alt võib leida paljut, üürikulust kuni õpikuteni välja. Omavalitsused on siin väga erinevad.
Võtame näidetena kolm omavalitsust - Tallinna, Tartu ja Viimsi valla.
Tallinnal moodustab suure osa majandamiskuludest üür ja rent, mida makstakse Tallinna koolimajade eest erinevatele ettevõtjatele. 2013. aastal käidi rendi eest välja kokku 9,5 miljonit eurot. Edasi tulevad toitlustusteenused (5,43 miljonit) ning küte ja soojusenergia (4,75 miljonit). Olulisemate majandamiskulude alla kuuluvad ka toiduained (3,9 miljonit), remont, restaureerimine ja lammutamine (2,89 miljonit) ning koolitusteenused (2,72 miljonit). Õppeasutuste elektrile kulus Tallinna maksumaksjail 1,75 miljonit eurot.
Tartu linn panustab majapidamiskuludes enam küttele ja soojusenergiale (1,39 miljonit eurot). Toiduainetele kulub 1,33 ning koolitusteenusele 1,1 miljonit. Ka toitlustusteenus maksab aastas üle miljoni euro. Elektri eest käidi 2013. aastal välja 795 400 eurot.
Viimsil kulub enim raha lasteaiateenuse sisseostmise peale. Sinna kulus 2013. aastal 1,76 miljonit eurot. Järgmine kuluartikkel on 435 000 euroga üür ja rent. Küte ja soojus (262 300) ning elekter (158 600) on väiksemad kulud. Muide Viimsi ostab 430 000 eest sisse ka koolitusteenust. See on siis peamiselt pearaha süsteemi järgi jaotatav raha nende valla õpilaste eest, kes õpivad väljaspool koduomavalitsust. 316 000 eurot sellest saab endale Tallinna linn. Tallinna linn maksis 2013. aastal Viimsile pearaha omakorda 95 000 euro eest.
215 omavalitsuse seas leidub neidki, kus kogu haridussüsteemi käimas hoidmisele kulub enam raha, kui palkadeks välja makstakse.
Vaata, kui palju maksis sinu koduomavalitsus 2013. aastal raha kooli ülalpidamiseks ja palgarahadeks:
