Mertsina: geopoliitilised pinged ohustavad välisnõudluse paranemist
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul ohustavad geopoliitilised pinged välisnõudluse paranemist.
Mertsina sõnul on töötleva tööstuse müük välisturule veel nõrk. Kui eelmise aasta alguses suunati välisturule 73 protsenti töötleva tööstuse müügist, siis selle aasta keskpaigaks on see langenud 68 protsedile. Kuigi juulis välisturule müük kasvas (4 protsenti), on see selle aasta esimese seitsme kuu jooksul olnud keskmiselt ligikaudu 3-protsendilises languses.
"Välisturu ebapiisava nõudluse tõttu on töötleva tööstuse ettevõtted suurendanud oma müügikäivet koduturul, kus müük on kasvanud selle aasta jooksul ligikaudu 4 protsenti ning juulis 6 protsenti," kommenteeris Mertsina.
Lähiaja välisnõudlus näitab Mertsina sõnul nõrgenemise märke. Euroala ostujuhtide koondindeks (PMI) on kasvanud küll juba 14 kuud järjest, kuid langes augustis. Töötleva tööstuse PMI on euroalal veel kasvu poolel, kuid see on langenud juba neli kuud järjest. Aeglustunud on nii ettevõtete uute tellimuste kui ka ekspordi kasv.
"Järgnevatel kuudel võib töötleva tööstuse olukord halveneda, mis pidurdaks veelgi euroala majanduskasvu. Tööstusettevõtete kindlustunne on nii euroalal, kui EL-is kokku, viimastel kuudel halvenenud ning on näha geopoliitiliste pingete üha selgemat negatiivset mõju," selgitas Mertsina.
Ka Rootsi PMI tegi augustis läbi tugeva kukkumise, kuigi jäi siiski üle 50 ehk piiri, mis näitab kasvu. Vastupidiselt EL-le, ei ole Eestis tööstusettevõtete kindlustunne viimasel paaril kuul veel halvenenud.
Viimastel kuudel on euroalal nii imporditud sisendite kui tootja- ja ekspordihindade langus aastases võrdluses tasapisi taandumas. Samas, impordihinnad taastuvad veidi kiiremini, kui tootjahinnad, mis võivad tekitada Mertsina hinnangul ettevõtetele suurema kulusurve.
"Impordihindade taastumisele aitab kaasa euro nõrgenemine. Ekspordihindade kiiremat paranemist pidurdab aga vähene nõudlus koos suurenenud konkurentsiga. Eestis on impordihindade languse taandumine olnud isegi kiirem, kui euroalal," märkis Mertsina.
Kui välisnõudlus kiiresti ei parane ning pidurdab ekspordihindade tõusu, suurendab see Mertsina sõnul liigselt ettevõtete kulusid, mis võib omakorda kas vähendada nende kasumlikkust, aeglustada tööpuuduse vähenemist või aeglustada palgakasvu.
Lähikuude ekspordi- ja seega kogu töötleva tööstuse kasvu väljavaadet mõjutab ühest küljest üsna erinev pilt Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse kindlustundes – Lätis ja Leedus on see languses, Soomes ja Rootsis pigem tõusuteel.
Samuti on Swedbank allapoole korrigeerinud kõikide Eesti viie peamise kaubanduspartneri (Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Venemaa) majanduskasvusid selleks ja järgmiseks aastaks. Samas oodatakse järgmisel aastal nendes riikides (välja arvatud Venemaa) kasvu aeglast paranemist, mis peaks hakkama meie eksporti toetama.
"Tuleb aga arvestada, et Venemaaga seotud kriisist tulenevad pinged on nii majanduse kui poliitilise olukorra halvenemise riski oluliselt suurendanud," lisas ta.
Selle aasta juulis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses 5 protsenti. Vaatamata nõrgale välisnõudlusele on töötleva tööstuse toodang aga suurenenud kogu selle aasta jooksul ning kasv on olnud keskmiselt isegi veidi tugevam, kui möödunud aasta teisel poolel.
