„Tundus küll, et eestlased pingutasid rohkem,” kommenteeris nii eestlaste kui ka soomlaste tööstustootmisega aastaid lähedalt kokku puutunud Martin Grünberg, kes praeguseks on siirdunud IT-ettevõtlusse.

Pingutamise lähtekoht on aga erinev: soomlased on juba niigi keskmiselt pea kolm korda tootlikumad ja selle võrra parem peaks tulema ka lõpptulemus. Ja kui Eesti pingutab sarnaselt Hiinaga tootlikkuse suurendamise ja elatustaseme tõusu nimel, siis soomlaste jaoks on küsimus elukvaliteedis.

„Soomlased töötavad paljuski elamiseks. Eestis on töönarkomaaniat rohkem,” selgitas Grünberg. „Soomes istutakse õhtul kella neljani, siis minnakse koju pere juurde. Mine võta kinni, kellel on õigus.”

Küsimus, kas soomlased peaksid heaolu säilitamise nimel rohkem tööd tegema, on olnud ka parlamendierakondade päevakorras. Augustis pakkus koonderakonna (Kokoomuse) parlamendirühma esimees Arto Satonen tööjõu ühikukulude vähendamiseks mõtet pikendada soomlaste ametlikku töönädalat praeguselt 37,5 tunnilt 40 tunnile. „Palku me ei saa langetada, sest paljudes kodudes on niigi kitsas ja kodumaine tarbimine hoiab alal teenindussektori töökohti. Aga tööaega saaksime me veidi pikendada,” arutles ta partei parlamendirühma suvekoosolekul Hyvinkääl. Satoneni sõnul on Soome heaoluühiskonna loonud 40-tunnised töönädalad, aga praeguses tugeva konkurentsi maailmas ei ole Soomel raha.

Vasaknoored tegid ettepaneku lühendada töönädal hoopis 30-tunniseks. Nende arvates aitaks see vähendada haigusi ja tervisekulutusi. „Tööaja lühendamine oleks jätk tuntud trendile, kus tehnoloogia areng ja suurem tootlikkus kanaliseeritakse töötajate heaolu parandamiseks ja vaba aja rohkendamiseks,” arvas vasaknoorte juht Li Andersson.

Kumbki lähenemine ei ole soomlaste ega Soome poliitikute seas laia toetustpinda leidnud. Sest olgu kire, heaolu ja tööajaga nagu on, rikkaks saavad need, kes töö ajal midagi väärtuslikku valmis teevad.

Pikemat Ärilehe lugu Soome majanduse olukorrast ja probleemidest saab lugeda siit.