Suure osa järgmise aasta kaitse-eelarvest moodustavad ministeeriumi teatel kaitseotstarbelise varustuse hanked. Ostetakse 44 miljoni euro eest varustust, relvastust ja transpordivahendeid 1. jalaväebrigaadile. 1. jalaväebrigaad saavutab seeläbi 2015. aastal täieliku lahingvalmiduse ja kaitsevägi harjutab selle formeerimist kõigi aegade suurimal õppusel Siil. See on üks järgmise aasta suurimaid projekte.

Jätkuvad ka suured ja olulised relvaostud, mis tõstavad oluliselt Eesti kaitseväe tulejõudu. Kaitseministeeriumil on plaanis teha esimene osamakse summas 8,2 miljonit eurot jalaväe lahingumasinate CV90 ostmiseks Hollandi kuningriigilt ning alustada kolmanda põlvkonna tankitõrje raketisüsteemide Javelin hankimist Ameerika Ühendriikidelt.

Eesti investeerib olulisel määral – kokku üle 15 miljoni euro ka õhuturbe toetamisse. Peamiselt tähendab see Ämari Lennubaasi arendamist, et olla valmis toetama liitlaste õhuoperatsioone.

Lisaks on valitsus otsustanud eraldada 3,5 miljonit eurot liitlasvägede kohaloleku kulude katteks.

Nimelt langetas valitsus 12. juuni kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse, et seoses muutunud julgeolekuolukorraga Eestisse tulnud liitlasüksuste vastuvõtmisest tekkinud lisakulusid ei kaeta Eesti olemasoleva kaitse-eelarve arvelt, vaid selleks eraldatakse täiendavad summad lisaks 2% sisemajanduse kogutoodangust, mis praegu kaitse-eelarvesse läheb. Sellest täiendavast eraldisest kaetakse ära täiendavad ja ettenägematud kulud, mis on tekkinud Ämaris seal septembri alguseni olnud Taani hävitajate rotatsiooni ning nende asemele tulnud Saksa hävitajate rotatsiooni vastuvõtmisega, samuti Eestis viibiva USA maaväeüksuse vastuvõtmisega.