MTA: tehinguinfo deklareerimiseks võivad saada ajapikendust ka taotlusega hilinenud ettevõtted

Ettevõtjate ettepanekul lisati käibemaksudeklaratsiooni esitamise uuele süsteemile üleminekul võimalus taotleda äriühingul mõjuval põhjusel ajutist vabastust kuni 2015. aasta 1. maini. MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul võtab MTA vastu veel ka nende taotlusi, kes mingil põhjusel seda tähtajaks ei esitanud.

Taotluste esitamise tähtaeg sai läbi 1. septembril.
„Pärast tähtaega esitatud taotlusi võtab maksuhaldur vastu juhtumipõhiselt,“ ütles Veermäe Ärilehele.

Tähtajaks esitati MTA-le 420 üleminekuperioodi taotlust, millest 150 rahuldati täielikult ehk kohustus käibedeklaratsiooni lisa rakendada tekib 1. maist. Üks taotlus rahuldati tulenevalt ettevõtte eripärast osaliselt ning pikendus kehtib antud juhul kuni järgmise aasta märtsini. Ülejäänud 269 taotlust on läbivaatamisel.

Küsimusele, kas võib juhtuda, et mõnele taotlusele vastab amet eitavalt, vastas Veermäe, et see sõltub eelkõige ettevõttest endast.

„Taotlustele keelduvate otsuste põhjuseks võib olla eelkõige see, et isegi üleminekuperiood ei aitaks nende ettevõtete probleeme lahendada. Näiteks soovimatus uuele süsteemile üle minna või teha ühekordseid kulutusi majandustarkvale. Teatud juhtudel on võimalik saada aga osalist ajapikendust. Hindame eelkõige taotluse sisu ja esitatavaid argumente. Me mõistame ettevõtjaid, kellele see on suur muutus ja püüame seetõttu tagada võimalikult sujuva ülemineku,“ rääkis Veermäe.

Üleminekuperioodi taotlemise mõjuvateks põhjusteks loetakse eelkõige, kui:

• majandustarkvara vajab olulises mahus täiendavaid liideseid teiste käibemaksuarvestuses osalevate süsteemidega või olemasolevate liideste arendamist;
• on vajalik ulatuslik ja äriprotsesse muutev tarkvara uuendamine või arendamine;
• on vajalik täiendava riistvara ja/või litsentside soetamine suures mahus;
• majandustarkvara arendaja on hõivatud;
• arendustööde kulude tegemise kooskõlastamine või rahastamine on seotud välismaise ettevõttega (kontsern).

Peamised valdkonnad, kus üleminekuaega sooviti, olid Veermäe sõnul kaubandus, pangandus ja tootmine. Muudest valdkondadest tulnud avalduste esitajatekst olid pigem suurettevõtted.

„Peamine taotlemise põhjus on see, et majandustarkvara vajab olulises mahus täiendavaid liideseid teiste käibemaksuarvestuses osalevate süsteemidega või olemasolevate liideste arendamist. Lisaks ka majandustarkvara arendaja hõivatus,“ selgitas Veermäe.

Keskmised ja väikesed ettevõtted on reeglina üleminekut soovinud tark- ja riistvaralisteks investeeringuteks ja paigaldamiseks, näiteks uue tarkvara või selle uuema versiooni kasutamiseks ning ka riistvara võimekuse suurendamiseks.

„Massiliselt taotlusi ei tehtud ja tundub, et enamik jõuavad majandustarkvaraarendused vajalikuks ajaks siiski valmis ning ettevõtted on valmistamas ette uuele süsteemile üleminekut. Eeldatavasti on taotluste esitamise numbrit aidanud madalal hoida ka see, et KMD INF vorm töötati välja koostöös raamatupidamisprogrammi tootjatega ja nende ettepanekuid arvestades,“ ütles Veermäe.

Majandustarkvara ettevõtte Directo juhi Martin-Paul Rinne sõnul on ettevõtete jaoks üks ajamahukam töölõik just igale tehingupartnerile äriregistri numbri „külge panemine“, mida päris 100 protsenti automatiseerida ei saa. Directo on omalt poolt teinud kõik, et vajalikud uuendused klientidele automaatselt kättesaadavad oleks ja nad saaksid vastavalt riigi poolt kehtestatud ajagraafikule uues vormis käibemaksu deklaratsiooni esitama hakata.

„Oleme olnud maksuameti juhitud arendustöörühmas algusest peale ja aidanud omalt poolt seda protsessi suunata, kuna see on keeruline riigi ja ettevõtjate vaheline koostööprojekt, ja õnneks on ettevõtjate tagasisidet kuulda võetud,“ ütles Rinne.

Merit Tarkvara juht Andres Kert märkis, et arendaja poolt vaadates pole olulisi probleeme ette tulnud ja tegelikult pole täiendused ka üleliia keerulised. „Muidugi peame enda ülesandeks teha kõik muutused nii, et ettevõtjatel oleks võimalikult vähe lisatööd ja kõik sujuks tõrgeteta. Lisatööd ja lisakulu ei soovi keegi, see on selge. Ma usun, et saame omalt poolt päris palju teha, et lisatöö hulk oleks minimaalne. Näiteks täidame kasutaja eest vajalikud andmed klientide-hankijate tabelites, sealhulgas registrikoodid ja käibemaksukohustuslase numbrid, kus need on puudu,“ rääkis Kert.

Augusti lõpu seisuga on maksu- ja tolliametile 33 majandustarkvara arendaja kinnitanud, et nende pakutavad süsteemid saavad õigeaegselt täiendatud ning on valmis käibemaksudeklaratsiooni lisaga kaasnevateks muudatusteks.

Veermäe ütles, et käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamise keskkond valmib septembri lõpus. Keskkonna kasutamist on ettevõtjatel seejärel võimalik testima hakata, et see kasutajatele võimalikult sobiv oleks.

„Registrite ja infosüsteemide keskus on valmistanud ning juba testimisele andud ettevõtjatele lubatud funktsionaalsuse, mis võimaldab edaspidi RIK-i lepingulistel klientidel teha äriregistris tasuta päringuid arve koostamiseks vajamineva info saamiseks,“ märkis Veermäe.

Kas võib juhtuda, et mõni ettevõte avastab viimasel hetkel, et tema teenusepakkujat nende hulgas pole?

„Täiesti kindlasti juhtub. Ma olen selles 99,9 protsenti veendunud,“ ütles Directo juht Martin-Paul Rinne. „Kõikide eelnevate suurte üleriigiliste tarkvaranõuete muudatuste korral on alati olnud majandustarkvaratootjaid, kes kas õigeaegselt või üldse ei suuda uute nõudmistega kaasa minna,“ märkis ta.

Samuti tuleb arvestada sellega, et osade majandustarkvaratoodete puhul tuleb ettevõttel KMD INFi funktsionaalsuse saamiseks osta toote uusim versioon.