Käibemaksu laekus plaanitust paremini, tubaaktsiisi maksti 14% rohkem

Augusti maksulaekumised kasvasid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,6 protsenti ning ulatusid 479,6 miljoni euroni. Kaheksa kuuga kokku on maksu- ja tolliamet kogunud 66,3 protsenti aastaks eelarves planeeritud maksusummast. Eelarve ootustega võrreldes on hästi laekunud eelkõige käibemaks, teatas rahandusministeerium.

Käibemaksu koguti augustis 142,9 miljonit eurot, mis on 4,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Laekumise vähenemine tulenes eelkõige aastatagusest kõrgest baasist; tänavu aasta esimese seitsme kuu keskmisega võrreldes laekus augustis käibemaksu 3,4 protsenti enam. Kaheksa kuu kokkuvõttes on käibemaksu laekunud 1,1 miljardit eurot, mis on 73 miljonit eurot ehk 7,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu märkis, et võrreldes eelarves oodatuga mõjutab alates augustist käibemaksu laekumist asjaolu, et üle 1000-euroste arvete andmete esitamise kohustus ning sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu jõustumine on edasi lükkunud. „Kui käibemaksu laekumine on seitsme kuu kokkuvõttes võrreldes eelmise aastaga kasvanud, siis maksustatav käive on samal ajal 1,5 protsenti vähenenud,“ selgitas ta. See viitab Kirsipuu sõnutsi võimalikule salaturu osatähtsuse ja maksupettuste vähenemisele.

Suurematest sektoritest on maksustatav käive enim kasvanud jaekaubanduses (5,3 protsenti) ning suurim vähenemine on toimunud ehituses, kus see langes 8,1 protsenti, ja hulgikaubanduses 1,5-protsendise langusega.

Aktsiisilaekumised kasvasid augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kokku 7,7 protsenti ning enim panustas kasvu tubakaaktsiis, mille tasumine kasvas 14,5 protsenti. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumine kasvas vastavalt 5,9 ja 5,7 protsenti. Tubakaaktsiisi on võrreldes eelmise aastaga igal kuul rohkem tasutud. Lisaks aktsiisimäärade tõusule aasta alguses panustavad Kirsipuu sõnutsi laekumise kasvu ka deklareeritud sigarettide kasvanud kogused ja seda vaatamata hinnatõusule ja populaarsust koguvale e-sigarettide tarbimisele.

Seitsme kuu deklareeritud sigarettide kogus on olnud 4,9 protsenti suurem kui aasta varem. „Legaalsete sigarettide tarbimist mõjutab positiivselt maksu- ja tolliameti tegevus ning piirikaubanduse piiramine, mis on tõstnud oluliselt legaalsete sigarettide müüki eelkõige Ida-Virumaal,“ lausus Kirsipuu.