E-toimiku juurutamiseks loodud soodsamad riigilõivumäärad enam ei kehti

2010.aastal võeti tsiviilkohtumenetluses kasutusele avaliku e-toimiku süsteem. Soodustamaks selle kasutamist ning tagamaks seeläbi paremini menetlusökonoomiat, kehtestati veebilehe www.e-toimik.ee vahendusel kohtule avalduste/kaebuste esitamisele soodsamad riigilõivumäärad (võrreldes näiteks dokumendi kohtukantseleisse kohaleviimise, posti teel saatmise või e-posti teel esitamisega).

E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda kohtumenetluses elektrooniliselt. Süsteem võeti kasutusele, et vähendada kohtusüsteemi paberi- ja postikulu, laiendada menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise võimalusi, anda menetlusosalistele võimalus jälgida menetluse käiku, esitada kohtule dokumente ning tutvuda oma kohtuasja lisatud dokumentidega e-toimiku portaali vahendusel ööpäevaringselt.

Justiitsministeerium tõi e-toimiku loomisel välja järgmised märksõnad: õiguskindlus, suur ajavõit, maksumaksja raha kokkuhoid, menetlusosaliste võrdne juurdepääs infole, turvalisus, asutuste töö lihtsustumine ja asjade menetlemise aja lühenemine.

Ometi ei ole e-toimiku rakendamine kulgenud probleemideta. Kolme esimese aasta jooksul on ilmnenud e-toimikuga seoses mitmeid tehnilisi aga ka õiguslikke probleeme. Üheks teravamaks neist osutus e-toimiku kaudu tehtavatele toimingutele soodsama riigilõivumäära kohaldamine ning seeläbi kohtusse pöördujate ebavõrdne kohtlemine - muul viisil tehtud toimingutelt tuli sõltuvalt tsiviilasja hinnast maksta riigilõivu 15 – 500 euro võrra rohkem.

Olukord päädis 10.12.2013 Riigikohtu otsusega (tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13), milles kohus leidis, et kuni tsiviilasjades peetakse toimikut paralleelselt ka paberil, ei saa siiski eeldada, et avaliku e-toimiku võimalikult ulatuslik kasutamine soodustab menetlusökonoomiat. Riigikohtu hinnangul ei piiraks avaliku e-toimiku kasutamist ka võrdne riigilõiv ning enamikul juhtudel on kõrgema ja madalama riigilõivumäära vahe oluliselt suurem, kui seda saab olla e-toimiku väliselt esitatud avaldusega riigile põhjustatav lisakulu tsiviilkohtumenetluses. Samuti jõudis Riigikohus arvamusele, et suure hulga menetlusosaliste suhtes ei ole erinev kohtlemine sobiv vahend menetlusökonoomia tagamiseks põhjusel, et kui isikul puudub võimalus või oskus arvutit või internetti kasutada või võimalus anda digitaalallkirja, siis ei motiveeri ka rahaline soodustus (st soodsam riigilõivumäär) teda esitama kohtule dokumenti avaliku e-toimiku kaudu. Seega pole menetlusosaliste erinev kohtlemine Riigikohtu hinnangul põhjendatud.

Selle tulemusena kaotati suvel jõustunud seadusemuudatustega ära seni avaliku e-toimiku kaudu avalduse esitamisele kehtinud soodsamad riigilõivumäärad ning edaspidi hakkavad kõik isikud tasuma riigilõivu võrdses määras olenemata sellest, millisel viisil avaldus kohtusse esitatakse. Hinnanguliselt laekub aastas selle tulemusena riigilõivude näol riigikassasse 150 000 euro võrra rohkem kui 2013. aastal.

Põhiseadusevastaselt kõrge riigilõivu saab riigilt tagasi küsida

Riigilõivureformi tulemusena kehtestati juba 01.07.2012 varasemaga võrreldes oluliselt madalamad riigilõivumäärad, mille tulemusena asusid paljud menetlusosalised tagantjärgi taotlema kohtutelt varem kehtinud liiga kõrgete lõivumäärade põhiseaduspärasuse kontrollimist. Arvukate Riigikohtu lahenditega tuvastatigi perioodil 01.01.2009 – 30.06.2012 kehtinud kõrgete riigilõivude vastuolu põhiseadusega, kuid seni ei olnud reguleeritud seda, millises määras oleks kohtud pidanud sellisel juhul riigilõivu nõudma ja kui palju saaksid isikud toona põhiseadusevastaselt kõrges määras makstud riigilõivu riigilt tagasi küsida. See tõi kaasa olukorra, kus erinevad kohtud määrasid sama hagihinnaga nõuetes tasumisele erinevas suuruses riigilõivu, mis tekitas taas probleeme isikute võrdse kohtlemisega.

Seetõttu võetigi suvel vastu (jõustus 01.07.2014) regulatsioon, et menetlustes, mis ei ole veel jõustunud kohtulahendiga lõppenud ja kus on tasutud ülalnimetatud perioodil kehtinud kõrges määras riigilõiv, tagastatakse menetlusosalisele tema taotluse alusel riigilõiv selles osas, mis ületav riigilõivu tagastamise otsustamise ajal (ehk siis täna) kehtivat riigilõivumäära (kuid menetlusökonoomia kaalutlustel seda vaid juhul, kui selliste riigilõivumäärade vahe on rohkem kui 50 eurot).

Seega asjades, milles kohtusse pöördujad on riigilõivu ammu ära maksnud ning mille menetlus on jõudmas lõpusirgele, tasub tähelepanelik olla – soovitav on toona tasutud ja täna kehtivate määrade vahe üle kontrollida ja enamtasutud riigilõiv tagasi küsida. Tagastamisele kuuluv riigilõiv võib ulatuda tuhandetesse eurodessse.