Praamiparun tembutab jälle: Leedo sillutas tee Ansipi ajastule
Kümme aastat tagasi, 2004. aastal maksis see tollasele Juhan Partsi valitsuse majandusministrile Meelis Atonenile majandusministri ametikoha.
Tõele au andes, laiemas plaanis näitas praamiparun Vjatšeslav Leedo koha kätte tervele Partsi valitsusele. 2004. aasta septembris majandusministriks saanud Andrus Ansip sai veel sama aasta novembris Reformierakonna esimeheks.
Pool aastat hiljem jooksutas Ansipi juhitud Reformierakond aga Partsi valitsuse lõplikult laiali, kui oravad andsid riigikogus toimunud Partsi valitsuse, olles ise selle liikmed, umbusaldusavaldusele üksmeelselt allkirjad.
Praamiparun seljatas Atoneni
Aga tagasi aastatetaguste tormiliste sündmuste juurde. 2001. aasta lõpul esitas toonane Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen riigieelarve eelnõule muudatusettepaneku suurendada bussivedude dotatsiooni laevaühenduse dotatsiooni arvel.
Atonen leidis, et Saaremaa Laevakompanii (SLK) kulud on aastatega meeletult kasvanud ja piletihinda ei mõjutaks dotatsiooni vähendamine, kui ettevõte hoiaks kokku muid kasvavaid kulutusi.
Tema ettepanek jäi aga soiku, kuna 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Uus koalitsioon otsustas, et ei võta SLK toetust ära. Jaanuari lõpus sõlmis toonane teede- ja sideministeerium SLK-ga liinilepingu.
2003. aastal veebruaris korraldas ministeerium hanke liinide uue teenindaja leidmiseks. Ainsana tegi pakkumise SLK. Sama aasta aprilli alguses lükkas majandusminister Liina Tõnisson tagasi SLK pakkumise, kuna see ületas planeeritud dotatsioone rohkem kui kaks korda.
Kuu lõpus ametisse asunud majandusminister Meelis Atonen lubas eelmise ministri käskkirja ümber vaadata lubades muuta konkursi tingimusi.
Sama aasta suvel kuulutas Atonen välja uue hanke, mis sai pakkumisi neljalt firmalt. Hankel ilmnenud probleemide tõttu sõlmis riik SLK-ga 2004. aastal liinide teenindamiseks ajutise lepingu.
Minister Atonen ütles, et järgmise suunatud konkursi korraldamise asemel eelistab ta saarte praamiühenduse korraldamist riigi poolt. Sellega võiksid tegeleda näiteks Saarte Liinid või Tallinna Sadam.
2003. aasta septembris kuulutas reformierakondlase Meelis Atoneni juhitud majandusministeerium välja konkursi uue parvlaevaühenduse korraldaja leidmiseks.
2003. aasta detsembriks pidid pakkumised laekuma ja siis hakkas ilmnema, et konkurss võib läbi kukkuda ja Leedole kuuluva SLK monopoolne tegevus mandri ja saarte vahelise praamiühenduse korraldamisel võib jätkuda.
Minister Atonen oli otsustanud minna jõuga SLK vastu, sest raius nagu rauda, et Leedo bisnez on üle makstud ja riigil oleks ükskord aeg võtta saartevahelise liikluse korraldamine enda kätte.
Parteil on alati raha vaja
Samal ajal oli aga tekkinud pentsik olukord. Nimelt oli Leedo üks Reformierakonna sponsoritest. Raha on aga igal Eesti parteil kogu aeg vähe, alati oleks seda vaja rohkem ja veel rohkem. Seetõttu pidi erakond kümme aastat tagasi ja ka praegu suhtuma rohkem või vähem ametlikesse annetajatesse aupaklikult.
SLK-le tegi siis ja teeb ka praegu suhtekorraldust Eesti üks kõige kallimaid PR-büroosid Corpore. Corpore omanik Meelis Kubits jälgis tol ajal tähelepanelikult Meelis Atoneni iga eksimust ja kompanii reageeris neile. "Oleme alati oma kliente üritanud konfliktide ajal kokku viia, leida rahumeelseid lahendusi," ütles Kubits toona Eesti Päevalehele.
Kubits arvas tollal, et ei usu, justkui oleks Reformierakonnal tervikuna SLK-ga probleeme. "On paari isiku antipaatiad, ei enamat," sõnas ta.
See oli tõsi. Atonen on üle keskmise reljeefse ütlemisega inimene. Nimetagem teda otsekohesuse etaloniks. Minister oli veendunud, et Leedo käest peab riiklikult doteeritava praamiäri käest võtma, sest firma kulud olevat kontrollimatud, et mitte öelda: Leedo laiutab maksumaksja napi raha arvel.
Mäletatavasti ajas sama juttu ka eelmine majandusminister Juhan Parts, kes oli kümnendi eest Atoneni ülemus. Atoneni ja Partsi liini jätkab praegu sotsist majandusminister Urve Palo.
Atonen sillutas Ansipile teed
Nagu öeldud, Atonen ei ole suurem asi diplomaat. Ei olnud ka 10 aastat tagasi. Tüli läks kahe mehe vahel nii teravaks, et Leedo ähvardas saartevahelise praamiliiklusele üldse käega lüüa ja laevade liigutamise katkestada. See oli liig. Atonen esitas 4. septembril 2004 tagasiastumisavalduse, mille peaminister Juhan Parts ka rahuldas.
Sujuvalt sai majandusministriks Reformierakonna tollane aseesimees, Tartu linnapeana kohaliku ainuvalitseja staatusesse kerkinud Andrus Ansip.
Samal ajal oli Atonen üdini solvunud, et isegi tema oma partei ja võitluskaaslased ei toetanud teda enam. Atoneni väitel ohverdati ta selleks, et partei aseesimehele Ansipile teha Tallinnas viisakas ja pehme maandumine võimalikult soliidsele ametikohale.
Fakt on, et pärast Ansipi pealinna ja majandusministri kohale asumist raporteeris minister Ansip õige pea, et Vjatšeslav Leedoga on jõutud kokkuleppele, praamid sõidavad edasi ja saarlased - ja Leedo rahakott - võivad järgmised 10 aastat olla muretud.
Tolle aja ajalehtede fotoarhiividest leiab kauneid pilte sellest, kuidas Leedo ja Ansip meelekindlal ilmel kätt suruvad. Nende mehise käepigistuse tummaks tunnistajaks on majandusministeeriumi toonane kantsler Marika Priske.
Postimees: "Ansip on nagu isa - toetav ja julgustav"
Atonenil oli ilmselt õigus, kui ta väitis, et tema selja tagant kadus oravapartei toetus, kuna Andrus Ansip vajas Tallinnasse tulles võimalikult soodsat ametikohta. Ansipi tegemistele oli vaja ka usinat kajastust, mis looks temast kauaoodatud kangelase kuvandi.
Neli päeva pärast seda, kui Atonen oli valitsusest kinga saanud ja Ansip oli end Harju tänaval sisse seadnud, kirjutas Eesti Päevalehe toonane peatoimetaja Priit Hõbemägi, et Ansipile soodsa tausta loomine jätkub täie hooga.
"Mõned tsitaadid eilsest Postimehe artiklist "Hall kardinal astus kulisside tagant lavale", "Ansip on nagu isa – toetav ja julgustav", "Ansip räägib hästi ja värvikalt", "Eesti poliitikas mängivad Edgar Savisaar ja Ansip esimesi viiuleid", tal on "särav kujundiloomise oskus", "karjäär on läinud aina tõusvas joones". Ja lõpuks: "Kuid tema linnapea-aega jääb Tartu kesklinnas meenutama A-tähe kujuline jalakäijatesild, mille pealt lastel hea tähte õppida. Mitte päris türkmenbashi mõõtu kuldkuju, aga siiski märk maas."
Vastukaaluks ei jäänud tulemata ka klassikaline kompra: Ansipi poolt juhatatud 16 aastat vana EKP Tartu Rajoonikomitee koosoleku protokoll on juba kuid internetis, kuid levima hakkas alles nüüd. Materjalist andis teada Eesti Ekspress. Kunagisel koosolekul öeldakse ka justkui SLK-d silmas pidades: "Enam ei saa "käsen, keelan". Peab oskama põhjendada, pidada diskussioone; kui on inimesi, kes ideoloogiliselt ei ole nõus, anda vastulöök."
Mured olid Tartu parteilastel samad mis Eestis praegu: häda mälestussambaga ("vabariigis kogutakse allkirju stalinismiohvrite monumendi püstitamiseks") ja dissidentidega ("Indrek Tarand ründab komsomoli..."). Juhataja Ansip hoiab madalat profiili ja sõna peaaegu ei võta."
