Ökonomist: Vene-Ukraina kriis mõjutab peamiselt kindlustunnet, mõju majandusele on piiratud

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul on Vene-Ukraina kriis seni mõjutanud peamiselt inimeste kindlustunnet ning reaalne mõju majandusele on olnud piiratud.

Kuigi Eesti majandussuhted Venemaaga on ühed tihedamatest Euroopa Liidus (EL), siis ei ole nad siiski nii ulatuslikud, kui esmapilgul võib tunduda.

"Seniste Venemaa vastu suunatud sanktsioonide mõju on Eesti majandusele olnud väike," rääkis Oja täna Eesti Pangas toimunud loengul.

Oja tõi välja, et Eesti, Läti ja Leedu avatus Venemaale läbi kaubaekspordi on sarnane nagu Tšehhis ja Slovakkias.

"Kuigi Eesti avatus Venemaale on suurim Euroopa Liidus pärast Küprost, siis koos teenustega jääb Venemaa import Eestist alla 5 prostendi Eesti SKP-st," selgitas Oja.

Venemaa ekspordipiirangute mõjule on Eesti Oja sõnul vähem avatud kui näiteks Soome ja Leedu ning jättes kõrvale gaasi ei ole Vene osakaal Eesti tööstuse impordis kuigi suur. "Leedu ja Soome suure avatuse taga on tõenäoliselt naftarafineerimistehased," lisas ta.

Gaasist rääkides rõhutas Oja, et Eestis kasutab palju vähem gaasi võrreldes teiste EL-i riikidega, kuid samas tuleb kogu meie gaas Venemaalt.

Gaasi kasutatakse Eestis peamiselt kütteks - üle 80 protsendi gaasist kulub kütteks ja majapidamiste tarbimiseks. Tööstussektor kasutab gaasist 10 protsenti.

Oja märkis ka, et tootjate ootused on võrreldes reaalselt toimuvaga on liigpessimistlikud ja ettevõtted hakkavad sageli liigselt ette muretsema.

Sanktsioonide mõju on keskpanga ökonomisti sõnul pigem ajutise iseloomuga ning oleneb eelkõige sellest, et kui kiiresti leitakse uued turud. 

Raskused uute turgude leidmisel võivad seisneda näiteks selles, et Lääne-Euroopas on teised maitse-eelistused kui Venemaal ning ka kogu turundustegevuse ümberorienteerimine ei pruugi olla lihtne.

"Samas võib ebaefektiivsete organisatsioonide lõhkumine pikemas vaates tootlikum," lisas ta.