Puust ja punaseks: mida on vaja teada töötamise registrist

Juulist toimiv töötamise registril (TÖR) on kaks peamist eesmärki: vähendada ümbrikupalga maksmist ning vähendada tööandjate ja ka riigiasutuste halduskoormust. Paraku on TÖR-s registreerimine tekitanud mitmeid küsimusi. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juht Priit Raudsepp kirjutas büroo maksuõiguse e-teatajas lihtsalt ja lühidalt, mida on ettevõtjatel vaja teada.

E-maksuameti kaudu tuleb TÖR-s registreerida töö tegijad

Registreerijaks on tööandja ning registreerima peab enne töö tegemise alustamist. Seejuures ei ole silmas peetud kitsalt töölepingu alusel töö tegemist, vaid ka võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenuse osutamist, juhtorgani liikmeks olemist, avalikus teenistuses töötamist jne. Registreerimiskohustus võib olla ka tööd võimaldaval füüsilisel isikul.

Lihtsustatult saab TÖR-s registreerimise kohustuse välja selgitada vastates küsimusele, kas tööd võimaldav isik / tasu maksja peab tasult maksma ka sotsiaalmaksu. Jaatava vastuse korral peab tööd võimaldav isik töö tegija registreerima. Eitava vastuse korral registreerimiskohustus puudub. Sellise olukorraga on tegemist nt juhul, kui võlaõigusliku lepingu alusel osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Toodud näite korral tuleb maksukohustus täita FIE-l endal ning mitte tööd võimaldaval isikul.

Nimetatud üldpõhimõttest on üks erand

See seondub vabatahtlikkusega. Vastav erand kehtib vaid äriühingutele (n.o täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu; MTÜ ei ole äriühing) ning FIE-dele, kes peavad registreerima ka enda juures tööd tegevad vabatahtlikud. Maksuhalduri selgituste kohaselt on ka erandil erand – registreerima ei pea juhtorgani liikmeid, kes ei saa selle eest tasu.

Maksuhaldurile anti õigus kohaldada vahetut sundi ning isik peatada

Muudatuse eesmärk on võimaldada maksuhalduril tuvastada tööd tegevad isikud. Senini on tulnud korduvalt ette olukordi, kus maksuhalduri järelevalve ajal on töötajad töökohast põgenenud ning maksuhalduril olnud keerulisem tuvastada ümbrikupalga maksmise juhtumeid. Vahetu sunni kohaldamise kohta koostab maksuhaldur protokolli ning sellega on võimalik tutvuda.

Tasub teada

1. Registreerida tuleb töötamise alustamine, peatamine ja ka lõpetamine;

2. Lihtsustatud registreerimine on võimalik telefoni teel või lühisõnumiga numbril 1811 teatades tööd võimaldava isiku koodi, töö tegija isikukoodi ja töötamise alustamise kuupäeva („tööandja kood˽töötaja kood˽töötamise alugse kuupäev“; nt „12345678 38010151234 15.09.2014). Ülejäänud andmed peab tööd võimaldav isik kandma registrisse seitsme päeva jooksul;

3. Registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on võimalik määrata sunniraha kuni 3300 eurot, väärteotrahv füüsilisele isikule kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot;

4. Tööd võimaldaval isikul piisab registreerimisest TÖR-s. St üldjuhul ei pea enam eraldi teavitama Haigekassat ega Töötukassat;

5. Restruktureerimise käigus (nt äriühingute ühinemine) töötajate üleminekust tuleb maksuhaldurit teavitada eraldi avaldusega;

6. Töö tegijal on võimalik kontrollida enda registreeritust e-maksuametis.