5 küsimust ja vastust isikliku auto töösõitudeks kasutamise kohta
1. septembril jõustusid tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust, mis puudutavad isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist. Mis muutus, kirjutas Kaubandus-tööstuskoja Teatajas koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.
Esiteks kadus võimalus maksta töötajale ning juhatuse liikmetele isikliku auto kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Teise olulise muudatusena suurendati hüvitise maksuvaba piirmäära 256 eurolt 335 euroni kuus.
Viimastel nädalatel on Kaubanduskoja poole pöördunud hulgaliselt ettevõtjaid seoses isikliku auto kasutamisega töösõitudeks. Järgnevalt toome välja viis kõige enam esitatud küsimust koos vastusega.
Kas 1. septembrist muutus maksuvaba hüvitise piirmäär töösõidu ühe kilomeetri kohta?
Ei muutunud. Maksuvabalt võib maksta hüvitist endiselt 0,3 eurot ühe töösõidu kilomeetri kohta, kui inimene kasutab isiklikku autot töösõitudeks ning sõitude kohta peetakse arvestust.
Kas tööandja võib töötajale maksta ka väiksemat hüvitist kui 0,30 eurot kilomeetri kohta?
Jah, võib küll. Tööandjal ei ole lubatud maksuvabalt maksta rohkem kui 0,30 eurot ühe töösõidu kilomeetri eest, kuid piirmäärast vähem (nt 0,20 eurot) võib maksta.
Kas töötajale või juhatuse liikmele võib maksta maksuvaba hüvitist, kui ta kasutab isiklikku autot elu- ja töökoha vahel sõitmiseks?
Tööandjal on lubatud töötajale või juhatuse liikmele maksuvabalt hüvitada isikliku sõiduautoga tööle sõitmise kulud ainult juhul, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Selline põhimõte tuleneb tulumaksuseaduse § 48 lõikest 51.
Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel välja toonud kolm olukorda, kus tööandjal on õigus kohaldada töötajate transpordikulu maksuvabastust.
Esiteks siis, kui töökoht asub piirkonnas, kuhu ühistransport ei sõida.
Maksuvabastust on lubatud kasutada ka juhul, kui töötajal puudub võimalus ühistransporti kasutades elu- ja töökoha vahel sõita, sest tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransporti ei ole võimalik selleks kasutada.
Kolmanda näitena on toodud olukord, kus ühiskondlik transport küll eksisteerib, kuid selle kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (nt töötaja jõuab töökohta oluliselt enne tööpäeva algust või saab oluliselt hiljem koju või ümberistumisest tekib ebamõistlik ajakulu võrreldes vahemaa läbimiseks kuluva ajaga). Mõistliku ajakulu tõlgendamisel ei saa maksu- ja tolliameti hinnangul määravaks pidada asjaolu, et ühistranspordi kasutamisel jõutakse sihtkohta võrreldes autoga oluliselt hiljem.
Kui esineb üks kolmest eelpool kirjeldatud näitest, siis loetakse isikliku auto kasutamist elu- ja töökoha vahel töösõiduks. Sellisel juhul tuleb pidada sõidupäevikut ning lähtuda valitsuse 14. juuli 2006. aasta määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. Maksuvabastuse kohaldamisel on tööandjal kohustus tõendada, et töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik mõistliku aja- või rahakuluga liikuda elu- ja töökoha vahel. Tõendiks võivad olla näiteks erinevate transpordivahendite sõidugraafikud.
Kui inimene kasutab isiklikku autot mitme tööandja heaks, kas siis võivad kõik tööandjad kokku hüvitada töötajale maksuvabalt 335 eurot kuus või võib iga tööandja maksta kuni 335 eurot kuus?
Kui inimene töötab mitme tööandja juures, siis võib iga tööandja maksta töötajale maksuvabalt kuni 335 eurot kuus eeldusel, et maksuvaba hüvitise maksmise tingimused on täidetud. Näiteks kui töötaja kasutab oma isiklikku autot kolme tööandja juures, siis võib iga tööandja maksta talle kuni 335 eurot kuus ehk kokku võib töötaja saada maksuvaba hüvitist ühes kuus 1005 (3x335) eurot.
Kas maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamise eest töösõitudeks võib maksta üksnes auto omanikule?
Ei. Tulumaksuseaduse kohaselt võib maksuvaba hüvitist maksta töötajale või juhatuse liikmele, kes kasutab töösõitudeks enda kasutuses olevat autot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei sõltu hüvitise maksmine asjaolust, kas inimene on auto omanik. Oluline on ainult see, et inimene kasutab töösõitudeks enda kasutuses olevat autot. Tööandjale tuleb esitada auto kasutamist tõendava dokumendi koopia.
