Eesti kõrgema kohtuna on riigikohus leidnud, et riigikogu otsus oli õiguspärane. Austades võimude lahususe põhimõtet ei anna parlament kohtuotsustele hinnanguid.

"VEB Fondi uurimiskomisjoni eesmärgiks oli leida kõikidele küsimustele vastused. Valeandmetega kirja on allkirjastanud tollane Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Kraft. Kiri ei ole võltsing ega koostatud tagantjärgi, vaid tõesti 1995. aastal. Tuletan meelde, et uurimiskomisjoni materjalide alusel alustatud kriminaalasi ei ole lõpetatud," rõhutas Vakra.

Valitsuse ettepanekul peaks kaitsepolitsei tema hinnangul avalikustama kõik omapoolsed materjalid, mis aitavad lõpetada kõikvõimalikud spekulatsioonid seoses TSL Internationali 32,3 miljonit dollari kättesaamisega Venemaal.

"Teada on, et TSL International kui Venemaa äriühing sai Venemaa õigusaktide alusel nõude 32,3 miljoni USD väärtuses VEB pangast kätte 1998. aastal, kuid Eesti poolel pole kunagi õnnestunud välja selgitada konkreetseid isikud. Seda infot võib omada vaid Vene luure, kellega koostöö on täna välistatud," nentis Vakra.

Ärileht kirjutas hiljuti, et riigikohus alustab oktoobri alguses uuesti VEB Fondi kohtuasja läbivaatamist, sest praeguseks on saanud teatavaks asjaolud, mis annavad 32 miljoni dollari liikumisest märksa selgema ülevaate.

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindab GLIMSTEDT´i juhtivpartner, vandeadvokaat Indrek Leppik.

Sertifikaadiomanikud taotlevad teistimisavaldusega, et riigikohus nõuaks kaitsepolitseilt välja inimese nime, kes võttis ühest Peterburi pangast välja VEB Pangast pärit 20,5 miljonit dollarit.

Taotluses seisab: "nõuda välja Kaitsepolitseiametilt riigisaladuseks oleva teabe andmekandjad, millest nähtub, millisele isikule või isikutele kanti VEB Pangast äriühingu TSL International poolt saadud Eesti pankade korrespondentkontodelt saadud külmutatud raha."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena