Peamine tulubaasi kasv tuleb prognoosi kohaselt üksikisiku tulumaksu paremast laekumisest, mis peaks tõusma 6 protsenti ehk tänavuselt 779 miljonilt eurolt 826 miljoni euroni, teatas siseministeerium.

„Tulumaksuprognoosi kasv näitab, et peredel kõikjal Eestis on hakanud paremini minema. Ja kui perede sissetulekud kasvavad, siis kasvavad ka omavalitsuste sissetulekud, mis omakorda võimaldab pakkuda paremat avalikku teenust,“ ütles siseminister Hanno Pevkur pärast leppe allkirjastamist.

„Päris lõplikku üksmeelt me läbirääkimiste käigus siiski ei saavutanud. Lahkhelid jäid sisse 28 miljoni euro laekumise osas, peamiselt küsimustes, mis puudutavad tasandusfondi ja kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu protsenti,“ lisas maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp.

Lisaks omavalitsustele laekuvale üksikisiku tulumaksule suureneb vajaduspõhiste peretoetuse maht 8 miljoni euro võrra (10,5 miljonile eurole) ning haridustoetused 18 miljoni euro võrra (223,6 miljonile eurole).

Omavalitsuse tulubaasi hulka arvestatakse ka maamaks, kohalikud maksud ning tasandus- ja toetusfondist laekuv raha. Ülejäänud osa omavalitsuste tuludest moodustavad erinevad riigieelarvelised eraldised ja Euroopa Liidu toetused.

Pevkuri sõnul on tulubaasi kasv praegust situatsiooni arvestades väga hea. „Olukorras, kus kogu riigieelarve kasvab 5,14 protsenti, on kohalike omavalitsuste tulubaasi kasv üle viie ja poole protsendi väga hea tulemus. Oleme kohalike omavalitsuste tulude osas juba praegu ületanud 2008. aasta majanduskriisi eelse taseme,“ rääkis Pevkur.

Läbirääkimiste protokoll esitatakse koos järgmise aasta riigieelarvega valitsusele, kes selle 2015. aasta riigieelarve menetlemisel riigikogule esitab.