Milline seos on sinu Facebooki profiilil ja sellel, kas saad pangast laenu?

Facebooki kontol toimuv näitab müstilise täpsusega inimese eluviisi, soove, unistusi. Inimese finantskäitumise kindlaks tegemiseks võib palgaandmete ja kohustuste kõrvutamisest olla vähem abi kui Facebookist,kirjutab Bigbanki juhatuse liige, krediidivaldkonna juht Ingo Põder.

Nii raha paigutamine kui ka selle laenamine nõuab pingutust. Kui kellelgi on raha “üle”, kaalub ta hoiuse, võlakirjade ja aktsiate vahel, püüdes säilitada likviidsust, kuid samas tahab ta oma rahapaigutuselt võimalikult palju teenida. Hea rahapaigutus on selline, mis toob võetava riski juures võimalikult palju sisse ja millest on võimalik soovi korral ka väljuda.

Hoiuse, võlakirja ja aktsia puhul mõtleb raha paigutaja hoolega, kellele oma säästud usaldada. Alati ei osutu määravaks lubatud intress või kasvik, vaid see, et raha mitte ainult ei kasva, vaid kindlasti ka säilib. Viimane võib tähendada, et teenistus on väiksem, kuid selle võrra kindlam.

Kui Kreekast alguse saanud üle-euroopaliste probleemide tõttu valitses Euroopa Liidu finantsturgudel märkimisväärne ebakindlus ja usaldamatus, umbusaldasid inimesed ka neid panku, mis olid seni olnud igati tublid ning kelle finantsvõimekus oli olnud väljaspool kahtlust. Tulemuseks olid suured probleemid, sest pangad ei suutnud avalikkusele tõestada, et kahtlused on alusetud. Kui tsiteerida Karlssonit katuselt, siis mida vastata tema poolt preili Sokule esitatud küsimusele: “Kas sa oled oma hommikuse konjakijoomise juba lõpetanud?”. Mõistlikku vastust ei olegi.

Pank kahtleb samuti kogu aeg
Ainuüksi kahtlemine pankade usaldusvääruses tekitas omamoodi suletud ringi, kus kõik kahtlustasid kõiki ja seetõttu tuli midagi ette võtta usaldusväärsuse tõstmiseks. Järelevalveorganite nõuded pankadele muutusid karmimaks ja pangahoiustele seati 100 000 eurone tagatispiir (kuni selle summani hüvitab riik panga kokkuvarisemisel kogu summa ka Eestis), mis aitas usaldust taastada. Osa jõukamatest inimestest pani oma raha mitmesse panka, et riigigarantii oleks kogu rahale, mis paigutajal erinevates pankades on.

Panga poolt vaadates on raha laenamisel lugu sarnane – on väga palju inimesi, kelle maksevõime on hea ning finantskäekiri usaldusväärne, kuid laenu andmiseks on vaja täiendavat tagatist ja kindlust, et see tõepoolest nii on.

Pangad kasutavad selleks analüüsi, mis aitab kinnitada, et laenajal on laenu vaja, ta suudab seda teenindada ning tema esitatud andmed on kontrollitud ja vastavad esitatule. Sageli juhtub, et vaatamata analüüsile ei suuda pank oma kahtlusi kummutada ning langetab otsuse kliendile laenu mitte anda. Ta tahab küll teenida, kuid ta tahab ka olla veendunud, et raha säilib. Täna on pankadel seoses karmimaks muutunud kapitalinõuete ja langeva kasumlikkuse tõttu eksimisruumi vähem.

Just sellel põhjusel peavad paljud laenutaotlejad nägema tõsist vaeva, et pangale tõestada oma maksevõimekust ning usaldusväärsust. Ainult sissetuleku tõestamisest ei piisa – on hulk inimesi, kes teenivad küll tavamõistes väga palju, kuid kulutavad veelgi rohkem. Ja on ka neid, kelle probleem on vastupidine – numbrid klapivad aga pangal puudub usk sellesse, et soovitakse laen tagasi maksta või suudetakse hoiduda ülejõu käivate kohustuste võtmisest tulevikus.

Inimesed elavad Facebookis
Just seepärast otsivad pangad pidevalt uusi võimalusi, kuidas välja selgitada kliendi maksevalmidus ja maksevõime. Kuidas anda õigele kliendile rohkem laenu, ilma liigseid riske võtmata ja nii kliendi kui panga huvisid arvestades – selles on küsimus. Bigbank otsustas võtta kasutusele lisaks tavapärastele meetoditele ka kliendi nõusolekul tema Facebooki kontol toimuva analüüsimise. See mõjus avalikkuse jaoks esmapilgul ehmatavalt – kas see ei ole liigne sorimine inimese eraelus?
Leiame, et ei ole. Hoopis vastupidi.

Peaaegu kõik inimesed, kes panka pöörduvad, on reeglina oma peas valmis mõelnud – mul on vaja raha. Selleks, et raha saada, on vaja nii füüsilisi kui ka emotsionaalseid tagatisi ehk mida nad väga tahavad anda, et soovitud rahasummat laenata.
Facebooki kontol toimuv näitab müstilise täpsusega inimese eluviisi, soove, unistusi. Isegi Facebooki kasutusaktiivsus räägib inimesest palju. Väga paljude jaoks toimubki tõeline elu sotsiaalvõrgustikes.

Inimese finantskäitumise kindlaks tegemiseks võib palgaandmete ja kohustuste kõrvutamisest olla vähem abi kui Facebookist, kus ta on näiteks üles pildistatud väga kallite restoranide ülipeeneid roogasid või asju, mille jaoks laenutaotlejal muude andmete põhjal raha jaguda ei tohiks või vastupidi. Kaalutlev ja distsiplineeritud inimene suudab ka madalama sissetulekuga hästi majandada.

Jõuame alguse juurde tagasi. Küsimus: “Kellele võib raha anda?” on keeruline ja mitmetahuline. Kõik, kes raha annavad, peavad arvestama riskiga, et nad seda enam kunagi ei näe. Kõik, kes raha saada tahavad, peavad tõestama, et nad on oma hommikuse konjakijoomise lõpetanud.
Moodsal ajal selleks palga- ja aadressiandmetest ei piisa. Tuleb Facebooki kaudu saada kinnitus, mis elu inimene elab. Loomulikult toob selline muutus kaasa sotsiaalvõrgustikesse paljude jaoks ootamatu distsipliini – inimesed püüavad olla viisakamad kui seni – kuid see aitab oluliselt kahandada põhjendatud usaldamatust raha andja ja saaja vahel ning säästa nii laenuandjate kui ka laenuvõtjate närve. Vähem stressi kõigile.