Minister Sulling ettevõtjate kriitikast: odava tööjõu etapp on läbi saanud
Sarnaselt teistele valitsuskoalitsiooni poliitikutele lükkas väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling tagasi ettevõtjate poolt kõlanud kriitika poliitikute aadressil ning arvas omakorda, et ettevõtete ärimudelid ei saa enam keskenduda pelgalt odavale tööjõule, vaid järjest enam tuleks tegeleda kõrge kvaliteediga toodete ja teenuste väljatöötamisega, mille eest muu maailm on valmis maksma.
Eelmisel nädalal toimunud Äriplaani konverentsil kritiseerisid mitmed nimekad Eesti ettevõtjad väga teravalt poliitikuid ja riigi suhtumist ettevõtjaisse ning väitsid, et poliitikud ei võta ettevõtjate muresid kuulda. Eestis tegutsev Singapuri ärimees Sonny Aswani ütles Äriplaani konverentsil, et ta ei näe ühtsust ettevõtjate ja poliitikute vahel ning mõistab ettevõtjaid, kes on mures Eesti tuleviku pärast. Aswani tõi Eestile eeskujuks Singapuri, kus erinevad huvigrupid suudavad töötada ühise eesmärgi nimel.
Ebamäärase nurina asemel on oodatud hästi formuleeritud lahendused
Anne Sulling väitis Delfile, et ühise eesmärgi nimel suudetakse koos töötada, kuid ebamäärase nurina asemel on oodatud lahendust väljapakkuvad ettepanekud.
"Ettevõtlusministrina ametisse asudes võtsin endale südameasjaks olla ühenduslüliks ettevõtjate ja valitsuse vahel. Olen külastanud paljusid ettevõtteid ja teen seda rõõmuga, sest mind tõesti huvitab, millega nad tegelevad, millega on rahul ja mille pärast rahulolematud ning millised on nende ettepanekud ettevõtluskeskkonna parendamiseks. Seisukohti on ettevõtjate endi seas ka väga erinevaid, tihtipeale vastandlikkegi. Kuid üldiselt ollakse väga rahul meie lihtsa maksusüsteemiga, e-riigi lahendustega, meeldib see, et reinvesteeritud kasumit ei maksustata. Eks kõigile meeldiks alati vähem makse maksta, kuid tuleb arvestada ka ühiskonna teiste liikmete vajadustega – haridus, sotsiaalhoole, turvalisus – kõik see maksab," rääkis Sulling.
"Olen aru saanud, et ettevõtjaid häirib see, kui muudatusi tehakse ootamatult ja lühikeses ajahorisondis. Seetõttu on oluline ettevõtjaid aegsasti protsessidesse kaasata ning selgitada, miks üks või teine plaanitav asi vajalik on. Ja seda saab alati paremini teha," nentis ettevõtlusminister.
"Mis puutub probleemidesse, siis Eesti hõre asustus tähendab, et mitmele poole ei jõua linnades levinud hüved. Muret teeb ettevõtjatele ka see, et sobiliku väljaõppega töötajaid teatud sektorites napib. Teema, milleni me oleme peaaegu eranditult kõikide ettevõtjatega vestluses jõudnud, on haridus. Me peame leidma viise, kuidas ettevõtjate soove ja haridusasutuste programme lähendada. Olen sel teemal nõu pidanud ka haridusministriga. Tähtis on siin ettevõtjate initsiatiiv, et defineerida täpselt ära, mida oleks vaja, siis on lihtsam haridusasutustega läbi rääkida ja ka haridusministril toeks olla. Hästi formuleeritud ja läbimõeldud lahendust väljapakkuvate ettepanekutega on alati lihtsam edasi minna, kui ebamäärase nurinaga," selgitas Sulling.
Palka saab tõsta siis, kui tootlikkuse tõus seda õigustab
Sarnaselt teistele Reformierakonna poliitikutele ei kiitnud Anne Sulling heaks sotside esimehe Sven Mikseri lubadust saavutada alampalga tõstmine viie aasta jooksul 800 euroni, kuid nentis, et ettevõtete ärimudelid ei saa enam keskenduda pelgalt odavale tööjõule, vaid järjest enam tuleks tegeleda kõrge kvaliteediga toodete ja teenuste väljatöötamisega, mille eest muu maailm on valmis maksma.
"Mina ei ole täheldanud, et ettevõtjad oleksid mugavustsoonis, vastupidi, otsitakse pidevalt efektiivsuse ja kasvu võimalusi. Euroopa riikide kesine kasv mõjutab praegu ka Eestit, see ei ole mugavuse küsimus. Küll aga oleme me jõudnud etappi, kus meie ettevõtetel on järjest keerulisem konkureerida näiteks lõunanaabritega tööjõumahuka tootmise osas, sest meie inimeste palgaootused on naabritest kõrgemad. Me oleme madala sissetulekuga riigi staatusest välja tulemas ja praegu ongi valiku koht – kuidas edasi?"
"Kõrgemad palgaootused nõuavad mõistagi ka kõrgemaid kompetentse, mis kõrgemat palka õigustaksid. Ettevõtete ärimudelid ei saa enam keskenduda pelgalt odavale tööjõule, vaid järjest enam tuleks tegeleda kõrge kvaliteediga toodete ja teenuste väljatöötamisega, mille eest muu maailm on valmis maksma. Me peaksime rohkem mõtlema lõpptarbimiseks mõeldud ekspordi peale," arvas Sulling.
"Mis puudutab alampalga tõstmist 800 euroni, siis üks tubli maamees ütles mulle, et selle ettepaneku taga ei ole ilmselt inimesed, kel endal tuleb kuu lõpus palgaraha välja maksta. Esimene küsimus, mis tekib – mida teeb miinimumpalga hüppeline tõus meie konkurentsivõimega? Järsku tõusu on sisse kirjutatud senisest enamate ettevõtete lahkumine Eestist ja tööpuuduse kasv. Kunstlik palgataseme upitamine võib kõige madalamapalgalised sootuks tööst ilma jätta. Palka saab tõsta siis, kui tootlikkuse tõus seda õigustab," lisas ettevõtlusminister.
Mahukas aukonsulite võrgustik on Eesti ettevõtete poolt alakasutatud
Kommenteerides Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja Urmas Varblase ideed, et eri ilmanurkades elavad eestlased võiks hoopis Eesti ettevõtluse kasuks tööle panna, "Talendid Koju" loosungite asemel, väitis Sulling, et Eesti välisesindused juba toetavad Eesti ettevõtteid.
"Eesti ettevõtete toetamisega välisriikides ja neile võimaluste leidmisega on Eesti välisesindused tegelenud kogu aeg. Peale selle on Eesti ettevõtetel võimalus kasutada meie aukonsulite võrgustikku ligi sajas riigis. Eesti ettevõtetel on suurepärane toetusvõrgustik maailmas juba olemas. Kas on kõige selle kõrvale vaja luua lisaks veel paralleelset struktuuri eraisikutest, selle üle võib arutleda, kuid praegustel andmetel on isegi meie mahukas aukonsulite võrgustik ettevõtete poolt alakasutatud."
"Samas – need, kes tunnevad, et soovivad senisest enam kaasa aidata Eesti äri edendamisele oma asukohariigis, on väga teretulnud endast ja oma võimalustest lähimale Eesti saatkonnale või aukonsulile teada andma, nemad saavad kontakte huvilistele edasi vahendada," lisas Sulling.
