Keskkonnaministeerium: ettevõtjad pelgavad innovatsiooniga seonduvaid riske
Riigi eesmärk on toetada ettevõtete teadusarendust ja innovatsiooni, Eesti ettevõtted pole aga eriti huvitatud innovatsioonist, sest see on seotud suurte riskidega, ütles keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Triin Reisner advokaadibüroo GLIMSTEDT, Eesti Arengufondi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni korraldataval keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes“ neljandal seminaril.
„Liigume suunas, et anda toetust ennekõike siis, kui näeme võimalust aidata kaasa ettevõtte arengule ja seda peamiselt just läbi teadusarenduse, innovatsiooni ning koostöö teadusasutustega,“ ütles Reisner ja nentis samas, et Eesti ettevõtted kahjuks eriti huvitatud innovatsioonist, sest see on seotud suurte riskidega.
„Meie tahaksime aga näha, et meie firmad oleksid konkurentsivõimelisemad ka väljaspool koduturgu ilma et peaksid seejuures kolima Eestist mujale „ajude“ juurde,“ lisas Reisner.
Reisneri sõnul on euroraha kasutamise olulisteks märksõnades 2014-2020 perioodil tulemusele orineteeritus ehk mitte lihtsalt raha ärakasutamine, vaid võimalikult suure tulemuse saamine, projektide tugev side seatud eesmärkide ja oodatavate tulemustega ning tagastatava toetusega skeemide kasutamine.
"Põhimõtteks on mitte pihustada raha ettevõtlusele laiemalt, vaid olla orineteeritud kitsamale, aga efektiisemale ringile," selgitas Reisner.
Eurorahade kasutamisel on fookus tema sõnul viiel eesmärgil:
1) kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus;
2) kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu;
3) teadmiste mahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus;
4) puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus;
5) elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.
Nende viie eesmärgi täitmine peaks tõstma Eesti tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73 protsendini ning 2020. aastaks 80 protsendini. 2012. aastal oli vastav näitaja 68,7 protsenti.
Tööhõive määr 20-64aastaste seas peaks tõusma 2015. aastaks 72 protsendini ning 2020. aastaks 76 protsendini. 2012. aasta vastav näitaja oli 71,7 protsenti.
