Reformierakonna võimule aidanud salajane rahaveski eksisteerib siiani
Ajal, mil VEB Fondi ümber 1990ndate aastate lõpus toimunu tekitab siiani omajagu küsimusi, tasub veelkord meelde tuletada ka Reformierakonna teise toonase kuulsa rahamasina ajalugu. Nimelt aitas Reformierakonna Tallinna kontoriga samale aadressile registreeritud osaühingu R-Hooldus rahavoog partei 1999. aasta riigikogu valimistel võimule.
Enne aastatetagusesse aega tagasiminekut olgu öeldud, et OÜ R-Hooldus eksisteerib siiani. 2013. majandusaasta aruande järgi kuulub see Ahto ja Andres Peetsole, isale ja pojale Tartust. Sisulist majandustegevust ei ole R-Hooldus enam pikemat aega näidanud.
Ahto Peetso ostis R-Hoolduse, mille juhatuse liikmed olid ennemalt Siim Kallas, Märt Rask ja Andres Lipstok, kohe pärast Reformierakonna võimuletulekuga lõppenud riigikogu valimisi.
"R-Hooldus oli korraliku käibega firma"
Peetso selgitas 20. oktoobri 1999 Õhtulehele, et ostis firma sama aasta juulis puhtärilistel põhjustel. "Ikka ostetakse firmasid, et äriga edasi minna," rääkis ta. "R-Hooldus oli korralik firma, sel oli korralik käive."
Käibe osas oli Peetsol õigus. 1999. aastal küündis Reformierakonna osaühingu müügitulu peaaegu 2,4 miljoni kroonini. Muid äritulusid deklareeriti 550 000 krooni. Seega laekus tuludena oravate firma pangaarvele 2,93 miljonit krooni. Ärikulusid tekkis samal ajal küll 1800 krooni rohkem, aga see oli siiski pisiasi jääda mitmemiljonilise käibe puhul 1800 krooniga miinusesse.
1999. aasta riigikogu valimiste kõige kallima kampaania tiitel kuulus ikkagi Reformierakonnale.
Peetso keeldus toona Õhtulehele ütlemast, kui suur oli R-Hoolduse käive ülevõtmise ajal. Ta tunnistas aga, et tal on Reformierakonnas sõpru: "Kui erakond plaanis firma müüa, siis saingi nende kaudu jaole."
R-Hoolduse müümisel sõlmiti firma endiste juhatuse liikmete ja uue omaniku vahel konfidentsiaalsusleping, et R-Hoolduse raamatupidamisdokumente ei avaldata.
Peetso lisas 1999. aasta oktoobris, et R-Hooldus tegeleb "praegugi" kinnisvaraarendusprojektidega. Ta ei täpsustanud aga, millistega.
Kust, kellelt, miks? "Ei mäleta!"
Mis puudutab küsimusi, kust ja kellelt sai R-Hooldus raha, millistele ettevõtetele, organisatsioonidele või eraisikutele osutas seminariteenust või kes firmale annetasid, siis neile ei ole võimalik senini täpselt vastata.
Sarnaselt VEB Fondi puudutavatele küsimustele, mis on adresseeritud Reformierakonna toonastele juhtfiguuridele, kes ei mäleta mitte midagi, ei meenu Siim Kallasele, Märt Raskile, Andres Lipstokile või toonasele partei peasekretärile ja erakonna rahaasju kantseldanud Heiki Kranichile ka asjaolud, mis puudutavad R-Hoolduse minevikku.
Äripäev kirjutas mullu aprillis, et R-Hooldusele võis nn konsultatsiooniteenust osutada ka varasemalt Heiki Kranichi ja hiljem Meelis Atoneni juhitud - juhatuse liikmetena - firma Teabekoda. See läks aga nii ammu hingusele, et "kojast" on säilinud ainult 2001. aasta mittemidagiütlev aastaaruanne.
Kranich ja Atonen teatasid Äripäevale aga justkui ühest suust: "ei mäleta".
Kõige tundlikuma perioodi aruandeid ei ole
Tagasi 1999. aasta juulis Ahto Peetsole müüdud R-Hoolduse juurde. Kuigi Peetso rääkis sama aasta oktoobris Õhtulehele, et firma tegeleb "praegugi" kinnisvaraarendusega, selgub 2000. aasta aruandest, et majade ja maade äritsemisest ei olnud vähemalt aruandes juttugi.
2000. aasta augustis alustanud firma hoopis käsitöötoodete vahendamise ja detsembris asuti varuma toornahku. 2000. aasta lõpuks oli aruande järgi R-Hooldusel tervenisti 1573 kilogrammi toornahku 38 901 krooni väärtuses.
2000. aasta lõpuks oli firma laenude jääk 84 000 krooni. Sellest 50 000 krooni olevat laekunud 1999. aastal eraisikutelt, misjärel laenas ka firma osanik ehk Peetso 2000. aastal osaühingule 34 000 krooni.
Olgu öeldud, et Reformierakonna rahastamise võtmetähtsusega osaühingu majandusaastate aruanded algavadki ajast, mil need ei kajasta enam selle algusaastate tegemisi. Nimelt asutasid Kallas, Lipstok ja Rask osaühingu 1997. aastal, kuid esimene säilinud aastaaruanne pärineb alles 2000. aastast.
2002. aastaks oli R-Hoolduse tegevus välja surnud.