MTA lubab senisest täpsemat käibemaksukontrolli
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul aitab novembrist rakenduv käibemaksudeklaratsiooni uus süsteem viia maksuhalduril oma kontrollitegevus teenindusega sarnasele tehnoloogilisele tasemele ning korrektselt käituvatel ettevõtjatel vähendada MTA-ga suhtlemisele kuluvat aega.
Veermäe rääkis täna maksu- ja tolliametis toimunud pressikonverentsil, et käsitsi tehinguinfo kogumine ei ole MTA-l võimaldanud seni tegeleda käibemaksupetturitega soovitud mahus, kuna suure osa tööst moodustabki info hankimine, sealhulgas korrektselt käituvatelt ettevõtjatelt.
„Uue süsteemi puhul saab ettevõtja enammakstud käibemaksu ikka tagasi valdavalt mõne päevaga, kuid rohkem andmeid sisaldava deklaratsiooni abil on võimalik maksuhalduril senisest oluliselt täpsemalt leida need isikud, kes vajaksid täiendavat tähelepanu,“ selgitas Veermäe.
„Olenevalt firma suurusest ja kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võib uuele süsteemile üleminek nõuda ühekordset pingutust, kuid vastu saab iga ettevõtja teadmise, et ka tema tehingupartner või konkurent käitub sama korrektselt. Tegemist on korrektuuriga ettevõtte üldises tegevusrutiinis, mille kaudu saab aga iga ettevõtja ise parandada Eesti ärikeskkonda,“ märkis Veermäe.
Vähemalt 1000-eurose kogusummaga tehingute deklareerimisele võimalikult sujuva ülemineku nimel on MTA suhelnud tihedalt ka raamatupidamistarkvara arendajatega. Veermäe ütles, et nende abiga on majandustarkvara kasutavate ettevõtete halduskoormus viidud üleminekul miinimumini.
„Nendel ettevõtjatel, kelle süsteemid on keerukamad ja arendused vajavad lisaressurssi, oli võimalus taotleda aga üleminekuaega,“ rääkis Veermäe. Taotluse on esitanud 466 ettevõtet, kellest 448 puhul rahuldas maksuhaldur taotluse täielikult või osaliselt. Rahuldamata on jäetud 15 taotlust ning otsus on tegemata veel 3 ettevõtte kohta.
Alates 30. septembrist on pea 70 ettevõtet testimas ka käibemaksudeklaratsiooni ja selle lisa esitamise keskkonda e-maksuametis. Lisaks on testimiseks avatud registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) e-äriregistri teenus, mis võimaldab ettevõtjatel teha päringuid arve koostamiseks vajalike andmete kohta (ärinimi, registrikood, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number). Need andmed on vajalikud käibedeklaratsiooni lisa täitmiseks. RIK-i ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussovi sõnul aitavad ettevõtjate tagasiside põhjal arendatud teenused käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamisel hoida kokku aega ning on lisa täitmisel kõigile tasuta.
Käibemaksukohustuslased peavad hakkama alates 1. novembrist tekkiva käibe arvestust pidama viisil, mis võimaldaks käibedeklaratsiooni lisal deklareerida ühe tehingupartneriga tehtud tehingu või tehingute arveid, mille käibemaksuta kogusumma on kalendrikuus vähemalt 1000 eurot.
Käibedeklaratsiooni lisa esitamise eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine ja konkurentsikeskkonna võrdsemaks muutmine. Kogutavate andmete abil on võimalik oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele maksuhaldur peaks pöörama kõrgendatud tähelepanu ning seeläbi vähem koormata ülejäänud ettevõtjaid.
