Peamine eesmärk on vähendada võimalust, et oleks vaja kasutada riigieelarvelisi vahendeid pankade saneerimiseks.

Kuigi finantskriisi ajal Eestis tegutsevad pangad riigi finantstuge ei vajanud, pidid mitmed teised liikmesriigid oma finantssüsteemi maksumaksjate arvelt märkimisväärselt toetama. Finantskriisi õppetundide põhjal töötati Euroopa Liidus välja vastav direktiiv, millel antud eelnõu põhineb.

Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile täiendavad volitused sekkumaks panga probleemide korral. Juhul kui on märgid mõne panga võimalikest likviidsusprobleemidest, võib Finantsinspektsioon nõuda näiteks pangajuhtide väljavahetamist või võtta ise vajaduse korral panga ajutiselt juhtimine üle. Juhul kui esinevad aga juba tõsisemad ilmingud panga võimalikust maksejõuetusest, siis kannavad esmase kahju aktsionärid ja seejärel võlausaldajad.

Tavahoiustajad muretsema ei pea, kuni 100 000-eurosed hoiused on jätkuvalt tagatud, lubas rahandusministeerium. 

Et veelgi vähendada võimalust riigieelarve vahendite kasutamiseks, moodustatakse eraldi kriisilahendusfond. Sinna hakkavad  pangad tegema igal aastal sissemakseid. Selle fondi vahendeid võidakse vajadusel kasutada probleemidesse sattunud panga saneerimiseks.

Eelnõu on tihedalt seotud Euroopa Liidu algatustega. Nimelt alustab järgmisel aastal tööd ELi keskne kriisilahendusasutus ja 2016. aasta alguses moodustakse sinna juurde keskne ELi kriisilahendusfond. Edaspidi hakkab Finantsinspektsioon otseselt osalema nende organite töös.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid