Eesti Pank: palgakasv on nõrka majanduskeskkonda arvestades liiga kiire

Tööjõukulud kasvasid 2014. aasta esimesel poolel varasemast veidi aeglasemalt, kuid siiski märksa kiiremini kui majanduses loodav lisandväärtus kokku.

Põhjuseid, miks tööjõukulude kasv pole ettevõtetes jõulisemalt pidurdunud, on Eesti Panga hinnangul mitmeid. Näiteks ei ole töötajate arvu mõistlik vähendada, kui oodatakse nõudluse peatset taastumist, sest siis tuleks taas töötajaid juurde värvata. 

Kuna euroala majanduskasv püsib aeglane ja Eesti mitme tähtsa kaubanduspartneri majandusolukord on keeruline, sõltub ettevõtete võime kerkinud tööjõukulude tingimustes kasumlikkust suurendada sellest, kas nad suudavad leida eksporttellimusi kiiremini kasvavatel turgudel või suurendada oma turuosa, selgitas Eesti Pank oma teates.

Palgakasvu aeglustumist takistab tööjõu nappus ning see sunnib ettevõtteid varasemast palju rohkem tööjõu pärast konkureerima nii teiste kohalike kui ka välismaiste tööandjatega. Tööjõu vähenev pakkumine ja töötajate välismaale tööle asumise lihtsus muudavad värbamise järjest keerulisemaks. 

Olemasolevate töötajate ettevõttes hoidmine võib seega maandada personaliriski, kuid kui seda tehakse pikemalt ja kasumite arvelt, siis suureneb ettevõtete haavatavus.

Mõned märgid tööjõukulude kohanemise alguse kohta pikalt püsinud kesise majandusaktiivsusega selle aasta esimesel poolel siiski ilmnesid. Tööjõu-uuringu andmete kohaselt kahanes veidi nii hõive kui ka töötundide arv töötaja kohta. 

Lisaks sellele aeglustus teises kvartalis ka palgakasv. Kohanemise ulatus on siiski olnud seni tagasihoidlik, toob Eesti Pank välja.

Tööjõu pakkumist mõjutab tööealise elanikkonna vähenemine. Tööeas inimeste arv kahanes eelmisel aastal 0,9 protsenti, mida mõjutasid peamiselt loomulikud rahvastikuprotsessid – tööturule sisenevate noorte arvu vähenemine. 

Lähiaastatel lõpetavad kõrgkooliõpingud 1990. aastate väikesed sünnipõlvkonnad ning see vähendab kvalifitseeritud tööjõu pakkumist veelgi. Tööturule sisenejate vähenemise mõju saab tasakaalustada inimkapitali tehtavate investeeringutega. Selleks on vaja teha jõupingutusi, et vähendada eri- ja kõrgharidust omandavate noorte koolist väljalangemist ning tugevdada koolide sidet tulevaste tööandjatega.

Tööjõu kvaliteeti ei määra ainult tööturule sisenevate noorte haridustase. Kiiresti arenev tehnoloogia muudab täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui ka töötute jaoks. Täiendõppes osalevate töötajate osakaal on Eestis palju väiksem kui mujal Euroopas. 

Töötukassa vahendatavatel koolitustel saavad võimaluse osaleda vaid pooled tööotsijatest – need, kes on end töötuna arvele võtnud. Lisaks neile sooviks aga töötada ka väga paljud inimesed, kes aktiivselt tööd ei otsi. Võimalusi majanduse kasvupotentsiaali suurendamiseks inimkapitali kaudu on seega veel küllaga.