Loe tööandjate ettepanekuid, kuidas Eestist võiks saada rikkam riik

Eesti tööandjate hinnangul seisab Eesti tänaseks kahe suure väljakutse ees – need on töötava inimese elujärg ning Eesti konkurentsivõime. Loe täna avalikustatud tööandjate manifestist, millised ettepanekud tegid tööandjad eelseisvateks riigikogu valimisteks.

Liit tõdes, et suures pildis on Eesti keskmise sissetuleku lõksus: vaeste riikide hulgast oleme küll ära spurtinud, aga enne rikastele järele jõudmist on hoog raugenud. Keskmise sissetuleku lõks lahti seletatuna tähendab, et odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska. Eesti taaskäivitamine erksa ja hoogsalt areneva ühiskonnana on liidu hinnangul aga võimalik, kui järgida tööandjate nägemust.

Tööandjate nägemuses on Eesti suurim väljakutse tööinimese elujärg ja tema ettevalmistus. Manifestis rõhutatakse, et Eesti töötavatel inimestel on õigustatud ootus elujärje kasvule. Kohe tööturule jõudev demograafiline auk, väljaränne ning lisaks ka rahvastiku vananemine tähendavad aga üha suuremaid kulutusi üha vähematele maksumaksjatele. Et kuludega toime tulla ning tagada ka elujärje kasv, peab kogu Eesti majandus sooritama arenguhüppe, liikuma väärtusahelas ülespoole. Vaid nii saab vähemate kätega teha rohkem ja targemat tööd, mida kallimalt maailmale müüa. Mida iganes valimiskampaaniates rääkima ei hakata – ükski muu valik kestlikku lahendust ei paku, kinnitavad tööandjad.

"Kell tiksub ja iseenesest ei lahene miski. Keskmike lõks on ohtlikum kui paistab, sest kümneid ja kümneid riike on seal kinni juba aastakümneid. Otsustava väärtushüppe tegemise võti on kevadel alustava parlamendikoosseisu käes. See nõuab otsustavat panustamist haridusele ja konkurentsivõime arendamisele ning ühist pingutust valitsejailt, tööinimestelt ja tööandjailt," märgivad tööandjad.

Tööandjate keskliidu ettepanekud on järgmised:

Majanduskeskkond

KONKURENTSIVÕIME UUS HOOG

• Toetame valitsuse soovi seada eksport ja rahvusvaheline konkurentsivõime Euroopa Liidu tõukefondivahendite prioriteediks. Selleks tuleb tõukefondivahendeid paigutada eeskätt
eksporditoetustesse, innovatsiooni, haridusse ning kontaktide loomise võimekusse. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi. Toetuste strateegiline
eesmärk on saada keskmise suurusega ettevõtted tegema tehnoloogiainvesteeringuid.

• Valitsus loob ja avalikustab eelarvestrateegia tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks.

• Seadusandja korraldab algaval valitsemisperioodil põhjaliku riigi toimimise revisjoni ning analüüsib võimalusi riigi toimetõhususe parandamiseks.
Erasektori eeskujul saab ka avalikus sektoris igapäevaseks pingutamine suurema tõhususe
nimel, et vähendada järjest avalikus sektoris hõivatute osakaalu kogu töötajaskonnast.

• Haridussüsteem pakub igaühele esmase ettevõtlusõppe, riik ja ettevõtjad julgustavad
enamaid noori alustama ettevõtjana.

• Ettevõtja vajab kohaliku omavalitsuse näol pädevat partnerit, kes on motiveeritud
konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomisest omavalitsuses.

• Valitsus täpsustab asutustevahelist tööjaotust ettevõtluse edendamisel ning analüüsib nende
ülesannete täitmise tulemuslikkust.

• Riigihangete korralduses vähendab riik hinna osakaalu ning liigub enam väärtuspõhiste
pakkumiste korraldamisele.

• Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmisel ning juba ülevõetud regulatsioonides rakendab riik põhjendatult lubatud erandeid tööstuse konkurentsivõime hoidmiseks, võttes aluseks avalikustatud mõjuhinnangute tulu- kuluefektiivsuse näitajad.

KODUMAINE TÖÖSTUS

• Eesti tööstusettevõtted suurendavad investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse.

• Riik seab majanduspoliitika prioriteediks kodumaist ressurssi väärtustava tööstuse pikaajalise konkurentsivõime arendamise. EL soovib saavutada 2020. aastaks töötleva tööstuse osakaalu 20% SKTst, Eestis on see praegu 16,4%. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast Eestis, hoides maksimaalse hulga töökohti ja tulu kodumaal. Kodumaise ressursi maksimaalne vääristamine peab olema riiklikult rahastatava teadus-arendustegevuse tulipunktis.

• Riik kujundab tervikliku ja pikaajalise, 10–20aastase vaate Eesti ressurssidel põhinevate
majandusharude arenguks. Keskkonna-, investeeringu- ning haridusprioriteedid järgivad seda pikaajalist vaadet, mitte ei tööta sellele vastu. Esmajärjekorras lõpetab riik kodumaist tööstust pärssiva, majandusest eraldiseisva CO2 , keskkonnatasude ja hariduspoliitika.

JUHTIMISKVALITEET

• Üha nõudlikumates oludes vajab peale töö kvaliteedi muutust ka juhtimiskvaliteet. Eesti tööandjad võtavad initsiatiivi juhtimiskvaliteedi arendamiseks ja parandamiseks. Eesti Tööandjate Keskliit hakkab oma liikmete seas propageerima töötajate heaolu ja arenguga seotud tegevusi, näiteks õppimist motiveerivate tasusüsteemide rakendamist.

• Muudame tavaks väga hea juhtimis- ja organisatsioonikultuuriga organisatsioonide tunnustamise.

Maksupoliitika

• Riik langetab otsustavalt tööjõumakse, et kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, tuua uusi
investoreid ja töökohti. Riigieelarve vajak kaetakse lisatöökohtade loomise ja avaliku sektori kulude pidurdamisega. Optimaalse maksutulude proportsiooni leidmiseks analüüsitakse koos
ettevõtlusorganisatsioonidega võimalusi teiste maksuliikide suuremaks rakendamiseks.

• Riik võtab endale seadusliku kohustuse maksude muutmisel või uute maksude kehtestamisel kasutada vähemalt 13-kuulist etteteatamistähtaega. Selline tähtaeg on vajalik selleks, et tuleva aasta riigieelarveauke ning poliitilisi lubadusi ei saaks finantseerida maksumuudatuste abil. 13 kuud jätab ka piisava aja ettevõtjatele, et valmistuda muudatuste rakendamiseks.

• Maksukorraldust muudetakse nii, et suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni arendada
kohalikku ettevõtluskeskkonda.

• Tööandjad toetavad riigi eesmärke ausa maksukeskkonna tagamisel, koostöö eesmärk on muu hulgas ümbrikupalga maksjate distsiplineerimine.

• Maksumuudatuste mõjuanalüüsid koostavad sõltumatud hindajad, uued ja senised mõjuanalüüsid avalikustatakse.

• Maksuamet teeb oma töö tõhustamiseks märksa enam koostööd majandusvaldkondade liitude
ja tööandjate esindajatega, et parandada oma valdkonna- ja sektoripõhist spetsialiseerumist nii
riigi tasandil kui ka piirkonniti.

• Tõhusalt töötava Eesti poole liikumiseks kaotatakse sotsiaalmaksu miinimumi nõue, et muuta
osalise koormusega töötamise maksukoormus võrreldavaks täiskoormusega töötamisega.

• Tööandjad soovitavad sotsiaalmaksu maksmine kogumine jagada tööandja ja töötaja vahel, mis
tõstab indiviidi teadlikkust ja vastutustunnet. Jagamise käigus ei tohi väheneda töötaja netosissetulek.

Haridus

HARIDUSE JA TÖÖTURU KOKKUSOBITAMINE

• Hariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb senisest enam kaasata tööandjaid hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse. Tööandjate ja õppeasutuste koostöö peab muutuma normiks,
selles on ettevõtjate initsiatiiv sama oluline kui haridusasutuste oma, Eesti tööandjad on valmis
osalema nii kutse- kui ka kõrghariduse õppekavade koostamisel ning õpiväljundite loomisel. Samuti võtavad tööandjad kohustuse olla kutsekodades aktiivsed osalejad, et väljendadasektorite vajadusi erialase väljaõppe suhtes.

• Riik tõstab otsustavalt reaal- ja loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist vastama Eesti tööturu
vajadustele.

TÕHUS KUTSEHARIDUS

• Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimitakse õppeasutuste õppekavasse
töökohapõhise ehk õpipoisiõppe vorm, mille õppekava loomise peamine sisend tuleb ettevõtjatelt ja kutsekodadelt. Tööandjate Keskliit teeb vajaduse korral oma liikmete seas aktiivsetselgitustööd, et tekiks valmisolek sellise süsteemiga kaasa minna. Riik leiab võimalused õpipoisisüsteemi rakendamisega ettevõtjatele kaasneva kulu leevendamiseks, kaasates algetapis selleks EL struktuurivahendeid ning hiljem kasutades maksupoliitilisi meetmeid.

• Praktika juhendamise süsteem saab riigilt kestliku toimemehhanismi, mis pikas perspektiivis ei
sõltu struktuurivahenditest. Nii kutse- kui ka kõrghariduses suureneb kooli- ja ettevõttepoolse juhendamise koostöö, et tagada parem praktiline väljaõpe. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett.
Tööandjad pakuvad riigile võimalust kasutada ettevõtte keskkonda õppebaasina, õppeasutus leevendab aga sellega seotud kulutusi, sh tagab õiglase juhendamistasu. Päevaõppes õppivale praktikandile makstav tasu vabastatakse sotsiaalmaksust, sest tegemist on osaga õppeprotsessist ning õppuril on ka tervisekindlustus olemas.

• Pikemas perspektiivis muudab riik keskhariduse kohustuslikuks, põhiharidusega inimesed ei ole dünaamilisel tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised. Kutseõppe olemus liigub tehniliste oskuste omandamiselt n-ö kutsekompetentside ja õppimise õppimiseks, kuna lubamatult suur osa tööturule sisenejaist pole praegu võimelised elukestvas õppes reaalselt osalema.

• Esmane ettevõtlusõpe (majandus- ja finantsõpe) integreeritakse kõigisse kutse-, gümnaasiumija
kõrghariduse õppekavadesse ning laiendatakse selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut;
ettevõtjad ja riik julgustavad noori ettevõtlusega tegelema.

KÕRGHARIDUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

• Talentide Eestisse meelitamise otsustav roll on ülikoolidel, kes suurendavad välistudengite osakaalu. Tööandjad teevad pingutusi pakkumaks välistudengitele enam praktikakohti, et suurendada nende võimalusi õpingute järel Eestis töötaja või ettevõtjana jätkata. Eesmärgiks saab kolmekordistada välistudengite hulk Eestis aastaks 2022.

• Eesti kui õpi- ja töötamiskoha brändimine: riik koos õppeasutuste, sotsiaalpartnerite ja laiema
organiseerunud kodanikuühiskonnaga kinnitab tegevuskava, et anda Eestile sisu ja maine riigina,
kus on talentidele silmapaistvad tingimused nii töötamiseks kui ka õppimiseks.

• Pole olemas tasuta kõrgharidust, vaid on maksumaksja tasutud kõrgharidus. Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta“ kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi. Selles süsteemis finantseerib riik tudengi õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui tudeng lõpetab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.

• Kõrghariduse konkurentsivõime nimel kasvab märgatavalt rahvusvaheliste ja kombineeritud
õppekavade arv, kus tudengid omandavad osa kõrgharidusest välisülikoolides. Samuti kasvab
oluliselt välisõppejõudude osakaal Eesti ülikoolides.

• Riik võimaldab igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja
elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute
lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis. Vastasel juhul
tagastatakse laen koos intressidega.

ELUKESTEV ÕPE

• Maksustamine muudab elukestvas õppes osalemise motiveerivaks nii töötajale kui ka tööandjale. Kui tööandja tasub töötaja tasemeõppe kulud, on see investeering tööjõu kvaliteeti
erisoodustusmaksust vabastatud.

• Seadusandja täiendab täiskasvanute koolituse seadust nii, et õppepuhkuse võimaldamine peab olema seotud kas töötaja individuaalse arenguplaaniga või vajalik otsese väljaõppe jaoks. Ka muutuvad õppepuhkuse tasustamise alused nii, et tööandja tasub õppepuhkuse maksimumperioodi 1/3 eest.

• Elukestvas õppes osaleb vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast.

Tööturg

MITTEAKTIIVSETE JA TÖÖTUTE ÜMBERÕPE

• Tööandjad toetavad töövõimereformi eesmärki aidata nende inimeste töölesaamist, kes vajavad
töötamiseks eritingimusi.

• Riik hakkab korraldama madalama haridusega ja madalapalgalistele töötajatele ennetavat ümberõpet, st tõstma nende töist konkurentsivõimet enne, mitte pärast töötuks jäämist. Ümberõpe vähendab vaesust ja tööturult pikalt eemale jäämist.

PAINDLIKUD TÖÖSUHTED

• Eesti tööandjad võtavad endale eesmärgi kasutada enam paindlikke töövorme ja -suhteid, nagu osakoormusega töö, kaugtöö, töö ajutise lepinguga, ning vahetada kogemusi nende tõhusaimaks rakendamiseks.

• Osakoormusega töötamise edendamiseks kaotab riik minimaalse sotsiaalmaksu nõude, mis praegu muudab osaajaga töötamise tööandja jaoks vastuvõetamatult kalliks.

• Riik viib sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, proportsiooni töökoormusega:
osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust.

• Riik kaotab eelpensionid, selle asemel soodustab paindlikku pensionile mineku iga ja sujuvat
töökoormuse vähendamist, nn järkjärgulist pensioneerumist.

TÖÖTAJATE TÖÖVÕIME TOETAMINE

• Riik loob meetme mitmekultuurilise juhtimis- ja töökeskkonna juurutamiseks, et soodustada
välismaiste ning Eesti muukeelsete töötajate kaasamist ka keskmise suurusega ettevõtetes.

• Soodustamaks investeerimist inimestesse vabastab riik erisoodustusmaksust kõik tööandja investeeringud töötajate tervisesse. Eesti Tööandjate Keskliit seab eesmärgiks tõsta tööandjate teadlikkust tervishoiukulutuste kompenseerimise ja töökeskkonda investeerimise olulisusest.

Loe manifesti täisteksti siit.