SLK: ministeerium eksitab avalikkust, lubatud säästu ei pruugi olla
Saaremaa Laevakompanii (SLK) märkis pressiteate vahendusel, et nende hinnangul püüab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hiilida vastutusest kõrvale ja eksitab avalikkust saarte praamihanke teemal valeväidetega, seades ka kahtluse alla väite, nagu hoiaks riik Tallinna Sadamaga lepingut sõlmides kokku 60 miljonit eurot.
Kompanii arvates on MKM on täna esitanud korduvalt valeinformatsiooni parvlaevahanke mittekvalifitseerumise tulemuste osas - näiteks kui avalike suhete juht Rasmus Ruuda väitis meediaväljaannetele, et SLK esimene pakkumus ei vastanud tehnilistele nõudmistele. "See ei ole tõsi ja selle väite on juba ümber lükanud ka rahandusministeerium," teatas SLK.
SLK kinnitas samuti, et esitatud hankepakkumus oli asjakohane ning vastas tehnilistele kirjeldustele.
"Esimese hankepakkumuse puuduseks võis olla kolmandate osapoolte kohta esitatavad dokumendid, see on väheoluline nüanss, mitte tehniline puudus," selgitas Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk. "Meil ei ole võimalik võtta kolmandate osapoolte nimel kohustusi. Meie pakkumus oli igati läbipaistev ja eraettevõtte ning riigi jätkuvat koostööd soosiv," lisas ta.
Seda, et Väinamere Liinid OÜ poolt avatud hankemenetlusega riigihankes esitatud pakkumus oli olemuslikult asjakohane ja vastav hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele kinnitab SLK teatel tõik, et MKM tegi Väinamere Liinid OÜ-le pakkumuse esitamise ettepaneku uues väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses. Seega pidi MKM leidma, et Väinamere Liinid OÜ poolt esitatud pakkumus oli piisavalt asjakohane.
"MKM püüab oma praeguste vastustega avalikkust eksitada ning enese tegematajätmised veeretada teiste kaela," hindas Rihvk.
Kogu hanke kahtlaseim väide on SLK väitel lubatud kokkuhoid. "Me ei pääse täna dokumentatsioonile ligi, kuid meil on alust arvata, et kuuskümmend miljonit kokkuhoidu on pigem raamatupidamislik vangerdus, kus odav rendihind saadakse laevade maksumuse ajatamisega amortisatsiooniperioodi lõppu. Seeläbi peab riik hiljem laevad Tallinna Sadamalt lihtsalt kallimalt välja ostma ning sinna kaob ka see 60 miljonit kokkuhoidu. Tegelikult võivad kliendid kahe aasta pärast seista silmitsi olukorraga, kus tänased laevad töötavad mujal ja kiiruga projekteeritud ning ehitatud laevade puudustest tekkinud vead maksab kinni maksumaksja," väitis Rihvk.
