Nafta hind kukub kivina – kuhu jääb bensiini hinna langus?!
Bensiini ja diislikütuse hinnad on üks neist asjadest, mis autoomanikke külmaks just ei jäta, eriti kui teemaks järjekordne hinnatõus, mida kütusemüüjad põhjendavad maailmaturu hindade muutusega. Kui mootorikütuste tooraine, nafta hind aga langeb, ei kipu bensiini hind sugugi samas tempos kukkuma. Miks see nii on, selgitas Ärilehele Statoil Fuel & Retail Eesti Asi Mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi.
Toornafta hinnad maailmaturul on alates suvest märkimisväärselt alanenud. Nagu Ärileht hiljuti kirjutas on nafta hind kolme kuuga kukkunud 15 protsenti. Kuna naftahinna langust jälgitakse ajakirjanduse vahendusel Eestis tähelepanelikult, on nii mõnelgi lugejal tekkinud küsimus, miks bensiini jaehind ei ole Eestis võrreldes juunikuuga 15 protsendi võrra alanenud.
Esmalt on oluline märkida, et toornafta ja mootorikütuste vahele ei saa võrdusmärki tõmmata.
Toornafta ei ole valmistoode ning alles rafineerimistehastes valmib toornaftast mootoribensiin või diislikütus, mis on turgudel eraldi hinnastatavad ja kaubeldavad tooted. Rafineerimistehased müüvad jaemüüjatele mootorikütuseid hinnaga, mille aluseks on igal pangapäeval rahvusvaheliste agentuuride (nt. Platt`s) poolt noteeritavad mootorikütuste maailmaturuhinnad. Kuna aga kõik tehingud tehakse dollarites, mõjutab sisseostuhindasid Eestis ka euro/USD kurss. Üldjuhul tehakse ostutehinguid mingi perioodi keskmise hinna baasil, kuna päevapõhise hinnaga tehing on tänu maailmaturuhindade volatiilsusele seotud suure riskiga.
Lühidalt – toornafta on mootoribensiini lähteaine, mitte valmistoode. Toornafta ja tema destillaatide noteeringud on ainult USA dollarites, mistõttu meie regioonis mõjutab sisseostuhinda ka euro/USD kurss.
Mootorikütuste sisseostuhinna muutus mõjutab Eestis ca 50-protsendilist osa jaehinnast, sest ülejäänud poole jaehinnast moodustavad maksud. Iga mootoribensiini kütuseliiter on maksustatud aktsiisi , miinimumvarumaksu ja käibemaksuga. Aktsiis ja miinimumvarumaks on liitripõhised, rahaliselt kokku 0,4292 €/L. Käibemaksu (20%) rahaline väärtus sõltub liitri hinnast. Näiteks praeguse Statoili automaatjaamade bensiini 95 miles hinna (1.254 €/L) juures on see 0,209€/L. Kokku saame maksudeks 0,6382 €/L ehk 50,89 protsenti liitrihinnast. Seega kui näiteks sisseostuhind langeb 10 protsendi võrra, saab selle mõju toote jaehinnale olla ca 5 protsenti.
Võrreldes juuli alguse (nädal 27) keskmist bensiini maailmaturu hinda oktoobri esimese lõppenud nädala (nädal 41) hinnaga, on toote ostuhind dollarites märgatavalt odavnenud – hinnalangus ca 17 protsenti. Ostuhinna teine komponent – dollari kurss euro suhtes - on aga samal perioodil euro suhtes tugevnenud 7,3 protsenti. Koos dollari mõjuga on selles näites toodud mootoribensiini sisseostuhind langenud ca 10 protsenti.
Mootoribensiini 95 miles jaehind oli Statoili automaatjaamades 30.06 kuupäeval 1,344 €/L ja 17.10 kuupäeval 1,254 €/L – mootoribensiini jaehindade langus on seega olnud ligi 7 protsenti.
Maailmaturu hindade langus on Eestis mootoribensiini jaehindades pidevalt kajastunud just sellises mahus nagu seda võimaldab toote omahinna (mis on vaid umbes pool toote jaehinnast) langus ja USD / EUR kurss.
