Kui Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus ei olnud nõus Kazakovi hagi menetlusse võtma, siis riigikohus otsustas 20. oktoobril võtta asja arutamiseks.

Riigikohus hakkab vaagima seda, kas maa- ja ringkonnakohtu keeldumine oli õiguspärane. Riigikohus ei hakka asja sisuliselt lahendama, vaid hindama, kas sellist nõuet peaks maakohus hakkama läbi vaatama.

Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus ei hakanud asjaga sisuliselt tegelema, kuna nende hinnangul oli üheselt arusaadav, et hagiga ei olevat Eesti Pangalt võimalik "külmunud" raha saada.

Juriidilises keeles kõlasid Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu vastused järgnevalt: "Nikolai Kazakovi esindaja vandeadvokaat Sven Sillar taotleb Tallinna ringkonnakohtu 17. juuli 2014.aasta määruse ja Harju maakohtu 9. mai 2014.aasta määruse tühistamist ning saatmist asja uueks lahendamiseks Harju maakohtule.

Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et varasemates menetlustes tehtud määrused rikuvad menetlusõiguse normi (TsMS § 371 lg 2 p 2) ja piiravad ebaseaduslikult määruskaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust (Põhiseaduse § 15 1 lause).

Hageja arvates ei oma hagi menetlusse võtmise küsimuse lahendamisel määravat tähendust, millisel konkreetsel õiguslikul põhjusel peab kostja raha tagastama, kas kehtiva lepingu raames või vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

Lähtudes eeltoodust on määruskaebuse esitaja arvamusel, et 09.05.2014.aasta Harju maakohtu ja 17.07.2014.aasta Tallinna ringkonnakohtu määrused on ebaseaduslikud, kuna puuduvad TsMS §-s 371 lg. 2 p. 2 ettenähtud alused hagi menetlusse võtmata jätmiseks."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena