SEB kolmanda kvartali kasum jäi mullusele alla
"SEB majandustulemused on tugevad, jäädes küll pisut alla eelmise aasta näitajatele," kommenteeris SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt.
SEB Eesti tegevustulud ulatusid kolmandas kvartalis 33,3 miljoni euroni (34,4 mln eurot 2013. aasta kolmandas kvartalis) ning tegevuskulud 15,1 miljoni euroni (15,2 mln eurot 2013. aasta kolmandas kvartalis). Laenukahjumite eraldisi suurendas pank 2014. aasta kolmandas kvartalis 2,6 miljoni euro ulatuses. Võrdluseks - 2013. aasta samal perioodil suurendas pank eraldisi 1,3 miljoni euro ulatuses.
Vene-Ukraina kriisi majandusmõju Eestile jätkub
Unt märkis, et selle aasta kolmandas kvartalis oli majanduselus tunda esimesi tõsisemaid Vene-Ukraina kriisi mõjusid, seda ennekõike transporditeenustes, toiduainetööstuses ja teistes ekspordisektorites. Kaubavood Venemaale on vähenenud kuni 25 protsenti ja oluliselt on kokku tõmbunud ka naftatoodete transiit. Aasta lõpuks võib Undi hinnangul prognoosida negatiivset mõju ka turismile ja jaekaubandusele, mis on tingitud Vene turistide arvu vähenemisest.
"Pigem pessimistlikud majanduslikud väljavaated ei soosi ka tuleviku kasvule suunatud investeerimisotsuste tegemist. Kriisi jätkuv negatiivne mõju võib tuua aasta lõpuks kaasa Eesti aasta majandusprognoosi täiendava langetamise," märkis ta.
Unt ütles, et miinusmärgiga mõju oli ja on võimalik minimeerida.
"SEB mängis juba veebruaris oma klientidega läbi võimalikud kriisistsenaariumid. See pani osa meie klientidest analüüsima tuleviku väljakutseid ja aegsasti planeerima muudatusi äritegevuses. See, kui hästi ühel või teisel ettevõttel praegu läheb, näitab ka seda, kui ettenägelik ja paindlik oli ta konfliktiolukorra arenemise faasis. SEB kogemus näitab, et Eesti ettevõtetel võtab uue olukorraga harjumine ja sellega kohanemine aega umbes pool aastat. Sellest lähtuvalt on mõttekas ettevõtetel hoida oma likviidsusvaru tasemel, mis võimaldaks võtta rasketel perioodidel vastu õigeid ja kaalutletud otsuseid," rääkis Unt.
Eesti ettevõtted muudavad aktiivselt kurssi
"Õnneks on isegi Eesti suurtootjad maailma mastaabis piisavalt väikesed, et olla võimelised kursimuutuseks. Tänu sellele on neil võimalik makromajanduslikke kõikumisi pehmendada, sest raskest olukorrast väljatulemiseks piisab paljudel juhtudel 2-3 suurema kliendi leidmisest idasuuna asemel Euroopast või kaugemalt," ütles Unt.
Ta märkis, et uue stabiilsuspunkti otsingute ajal kasvab oluliselt riigi roll ettevõtluse hoidmisel ja sellele kaasa aitamisel.
"Olen veendunud, et Eesti riigi roll on seista kohaliku ettevõtluse huvide eest nii riigi, Euroopa kui ka maailma tasandil. Ideaalis peab poliitiline eliit töötama õlg-õla kõrval riigi ettevõtluse esindajatega ja võtma majanduslikult ebastabiilse olukorra tekkimisel proaktiivse ja suunava rolli. Praegu on aga tunda, et Eesti poliitilised jõud alahindavad enda võimekust ning ülehindavad Eesti ettevõtluse tugevust," nentis ta.
Eesti jaeturul on tunda nõudluse kasvu
Vaatamata suurtele muutustele makromajanduses on Undi sõnul Eesti turul märgata jaetarbimise kasvu. Selle põhjuseks on madal inflatsioon ja tugev palgasurve. Viimase mõju ei ole kuidagi kooskõlas majanduslike väljavaadetega.
"Erakliendid on taas saavutamas jõupositsiooni kinnisvaraturul, kus peale aasta alguse ehmatavat hinnatõusu on turg stabiliseerunud. Uusi pakkumisi tuleb üha juurde ja spekulatsioonivõimalusi jääb taas vähemaks. Erakordselt madalad intressimäärad on oluliselt vähendanud klientide laenukoormust, kuid see on ka hetk, mis loob hea hetke olemasolevate intressimäärade fikseerimiseks," ütles Unt.
Ta lisas, et sularaha kättesaadavuse teema on Eestis arutlusel olnud juba tükk aega. Ka Eesti võiks Undi sõnul Põhjamaade eeskujul arutada sularaha osakaalu vähendamise eeliseid nii turvalisuse, läbipaistvuse kui innovatsiooni seisukohast.
"Põhjamaade kogemus näitab, et elektrooniline pangandus on ühiskonna jaoks kõige efektiivsem arveldusviis. Kui pangandussektor poleks sajandivahetuse paiku olulist makseviiside innovatsiooni läbi viinud oleks meil internetipangandus ja teised elektroonilised makseviisid senimaani tasemel, mida kohtame vanas Euroopas. Sarnaselt arenenud elektroonilistele makseviisidele aitaks ka sularahakasutuse vähendamine kaasa kliendimugavusele ja ühiskonna läbipaistvusele," ütles Unt.
