Taastuvenergia tootjad hoiatavad: Brüsselis sõlmitud kliimakokkulepe riskib tulevikuga

Taastusenergia Koja hinnangul näitab eile Brüsselis Euroopa Ülemkogul kokku lepitud kliima- ja energiakokkulepe Euroopa vähest valmisolekut piirata järsult sõltuvust Vene naftast ja gaasist.

Ülemkogul toetust leidnud kliimapakett rõhub ühele eesmärgile – vähendada 2030. aastaks CO2 emissioone 40 protsendi võrra – ja on teistest ambitsioonidest sisuliselt loobunud.

See aga tähendab taastuvenergia koja esimehe Rene Tammisti hinnangul, et otsus võib hoopis kaasa tuua suureneva sõltuvuse imporditavast maagaasist.

"Ülemkogu otsus soodustada liikmesriikide vahelisi energiaühendusi on positiivne, ent vajalik on raamistik, kuidas ületada vastuseis nende riikide poolt, kes ühenduste rajamist ei poolda," leiab Tammist.

Üleeuroopaline taastuvenergia eesmärk – vähemalt 27 protsenti kogutarbimisest – ei tähenda, et riikidel oleks kohustust või motivatsiooni taastuvenergiat arendada, sest eesmärk on seatud kogu Euroopale, mitte liikmesriikidele eraldi, seisab koja saadetud teates.

"Pakutud taastuvenergia eesmärk on liialt tagasihoidlik. Euroopa Komisjoni enda uuringu andmetel saavutataks 24,4-protsendiline taastuvenergia osakaal tarbimises ka kohustuslikke eesmärke seadmata ja 27-protsendilise osakaalu saavutamine ei nõua erilist pingutamist," selgitab Tammist koja seisukohta.

Eesti kaotab rohkem kui võidab

Eesti kaotab paketist Tammisti hinnangul rohkem kui võidab, kuivõrd Eesti on tänu suurepärastele ressurssidele taastuvenergia arendamiseks ja tootmiseks eriti perspektiivikas koht. 2012. aastal täitis Eesti esimesena Euroopas 2020. aastaks riiklikult seatud taastuvenergia eesmärgi, mis tähendab, et eesmärgist ülejääva taastuvenergia koguse võib riik müüa teistele riikidele, kes ei suuda oma taastuvenergia eesmärke täita.

"Iga liikmesriiki siduv taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 andnuks Eestile võimaluse muutuda veelgi rohkem taastuvenergia ekspordist tulu teenivaks riigiks ja seda maksumaksjate rahakotti koormamata," lisab Tammist.

Seda enam tekitas Tammisti sõnul kummastust Eesti positsioon, mille peamisteks eesmärkideks oli tagada põlevkiviõlitööstuse konkurentsivõime ja investeerimiskindlus tagamaks Eesti energiajulgeolekut. 

"Põlevkivisektor ei taga Eesti energiajulgeolekut. Põlevkivielektrijaamade haavatavus on oma tsentraalsuse ja Vene piiri läheduse tõttu ilmne risk. Energiajulgeoleku seisukohast peab meie energiasüsteem olema hajutatud üle Eesti ning põhinema kohalikel taastuvatel allikatel," leiab Tammist.

Tammist selgitab, et Eestil on põlevkivil põhineva energeetika tõttu inimese kohta üks maailma suurimaid CO2 jalajälgi, mis tähendab, et Eesti aitab innukalt kaasa kliimamuutuste tekkimisele. 

"Oma jalajälje tõttu peaks meil olema moraalne kohustus aidata igakülgselt kaasa kliimamuutuste takistamisele. Seetõttu on iseäranis oluline panustada siseriiklikult ambitsioonikamale kliima- ja energiapoliitikale, milleks on olemas kõik head eeldused. Ka valitsuskoalitsiooni tegevusprogramm seab sihiks täieliku ülemineku taastuvenergiale. Taastuvenergia sektor on selleks valmis ja juba töös olevate projektidega saavutataks eesmärk aastaks 2030," lisab ta.

Komisjoni enda aktsepteeritud arvutused näitavad, et järgmiseks 16. aastaks seatud eesmärgid, sealhulgas vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside emissiooni 40 protsenti, annavad meile parimal juhul 50-protsendilise tõenäosuse takistada katastroofilist kliima soojenemist rohkem kui kahe kraadi võrra, seisab koja teates. Teadlaste hinnangul tuleks CO2 heitmeid vähendada 2030. aastaks 60 protsendi võrra.

Komisjoni uuringust lähtub, et liikmesriikidele siduva 30 protsenti taastuvenergia eesmärgi korral tekiks Euroopas 600 000 töökohta rohkem, samuti säästaksime fossiilsete kütuste impordilt 258 miljardit eurot. 

Sama uuringu kohaselt suudaks EL kulutõhusalt säästa umbes 41 protsenti energiatarbest ning see tooks majapidamistele ja ettevõtetele kaasa hinnanguliselt 239 miljardi euro suuruse puhaskasu.

Ülemkogu otsus ei ole lõplik. Euroopa Parlamendil on võimalus öelda oma sõna siis, kui Euroopa Komisjon konkreetsete ettepanekutega seadusandjate ette tuleb. Eesti huvi riigi pikaajalist edu silmas pidades peaks Tammisti hinnagul olema ambitsioonikam kliima- ja energiapoliitika.