EG Võrguteenus: Balticconnectori rajamiseks on vajalik tegevusloa pikendamine
Eesti gaasivõrgu süsteemihalduri AS EG Võrguteenus tegevusluba võrguteenuse osutamiseks lõpeb 31. detsembril 2014 ja tänastes tingimustes on uue tegevusloa õigeaegne saamine ebatõenäoline.
AS-i EG Võrguteenus juhatuse esimehe Sergei Jefimovi sõnul sõltub Eesti ning Soome gaasi ülekandevõrkusid ühendava gaasitoru Balticconnectori rahastamine 2015. ja ehitamine 2018. aastal tegevusloa olemasolust.
EG Võrguteenus on Balticconnectori projektis Eesti riigi poolne arendaja ning saab Euroopa Liidu reeglite järgi gaasitoru rahastamise ja ehitamise lepingu sõlmida vaid kehtivat tegevusluba omades. „Siinkohal on Soome ja Baltimaade gaasiturgude ühendamiseks süsteemihalduri tegevusloa olemasolu hädavajalik," lisas Jefimov.
Tegevusloa saamiseks võib minna kuid
Ettevõtte teatel väljastas konkurentsiamet 2005. aastal süsteemihalduri tegevusloa tähtajatuna, kuid 2012. aasta juunis jõustunud seadusemuudatustega rakendati tegevusloa kehtivuse piirang käesoleva aasta lõpuni.
Tema sõnul on ettevõte ja selle omanikud teinud alates 2012. aastast aktiivselt tööd selle nimel, et viia süsteemihalduri tegevus vastavusse seadusega, kuid tänast seisu arvestades võib vajalike tingimuste täitmiseks minna veel kuid. „Tegevusloa saamise üheks oluliseks kriteeriumiks on EG Võrguteenuse tänaste omanike seas energiatootjate ja -müüjate kontrolli kaotamine ettevõtte tegevuse üle. Vastav nõue täideti 21. oktoobril toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul, kui muudeti süsteemihalduri omanikfirma AS Võrguteenus Valdus põhikirja. Uuendused jõustuvad 1. jaanuaril 2015," ütles Jefimov.
Jefimovi sõnul on ettevaatavad sammud tegevusloaga seonduvates küsimustes ning kõigi osaliste koostöövalmidus antud olukorras hädavajalik.
Riigi plaanid liialt optimistlikud
Tänaseks on selge, et riigi plaan teostada ülekandevõrgu omandiline eraldamine Eesti Gaasist esialgselt maagaasiseaduse eelnõus planeeritud 3-4 aasta asemel 2,5 aastaga oli Jefimovi arvates liiga optimistlik. „Läbirääkimised potentsiaalsete ostjatega ning erinevad seaduse lisanõuded on nõudnud täiendavaid toiminguid ja osaluste võõrandamine võtab tänastel omanikel oodatust kauem aega põhjustel, mis ei sõltu täielikult neist ega ettevõttest endast," selgitas Jefimov.
AS-i EG Võrguteenus teatel on ettevõte taotlenud ka ajutist tegevusluba, kuivõrd tänase tegevusloa kehtivuse lõppemine omaks negatiivset mõju Balticconnectori rahastamisele ja ehitamisele. „Tänase seisuga on konkurentsiamet keeldunud ajutise tegevusloa andmisest süsteemihalduri nõuetele mittevastavuse tõttu, kuid seejuures rõhutades süsteemihalduri strateegilist tähtsust Eesti riigi energiavarustuse tagamises ja arendamises," ütles Jefimov.
Riigikogu majanduskomisjoni ega majandus- ja taristuminister ei võtnud arutusse ka ettepanekut tänase tegevusloa kehtivuse lõpptähtaja pikendamiseks kuni uue tegevusloa saamise otsuseni.
Tegevusloa lõppemise korral peaks ettevõte andma oma kohustused üle teisele võrguettevõtjale, kes omab ülekandevõrku ja tegevusluba ülekandeteenuse osutamiseks, kuid sellist ettevõtet Eestis täna peale AS-i EG Võrguteenus ei ole. Eestis saab korraga olla vaid üks süsteemihaldur.
Gaasi varustuskindlus ja gaasi olemasolu on tagatud
Vaatamata tegevusloaga seonduvale Eesti gaasitarbijad muretsema ei pea - gaasi olemasolu on tagatud igal juhul.
Jefimovi kinnitusel lõppes 23. oktoobril Läti maa-aluse gaasihoidla täitmine ja alates 27. oktoobrist algab Eesti varustamine gaasiga Lätist. „Talvehooajaks on gaasikogus Eesti jaoks 100%-liselt olemas," ütles Jefimov. Samast gaasihoidlast saab oma gaasi ka Läti ning Loode-Venemaa.
