Emotsionaalne samm: Eesti äridünastia poolt loodud ettevõte taandus Eestist

Täna tuli teade, et Helsingin Mylly müüb Eestis tegutseva tütarettevõtte Balti Veski ASi maha leedulastele. Myllyl on aga väga tihedad seosed Eesti äriajalooga - selle loojad on eestlased. Vendadest Puhkidest rääkis hiljutine ETV saade "Ajavaod".

Kõi algas Jaak Puhkist, kes oli Viljandimaalt pärit veskiomanik, viljakaupmees ja tööstur. Tal oli viis poega ja kaks tütart. Vanim poeg oli Joakim.

Vendade tegemisi saatis suur edu, eriti äris.

1920. loodi Jaaksoni, Pätsi ja Laidoneri osavõtul aktsiaselts Ilmarine, mille pilgud olid pööratud Venemaa poole. 1923. aastaks oli selge, et sel moel ettevõte siiski töötada ei saa. Puhkid suurendasid aina osalust ning 1923ndaks aastaks oli nende käes juba 90% Ilmarise aktsiatest. Avati jahuveski, kõik seadmed toodi Šveitsist, inimkätt ei olnud praktiliselt vaja. 1927. valmis veski täiendus koos 45-meetrise viljaelevaatoriga, mis muutis Tallinna linnapilti.

Puhkid olid edukad venelastega äri tehes. Rauavalu ahju ehitamisega hakati looma lisandväärtust. Hakati tootma teehöövleid, raudteerarvikuid, bensiinijaamu, sisseseadeid veskitele, piiirituseseadeid ja muud.

1929. sattusid Puhkid ka autoärisse. Omandati Chevrolet kaubamärgi edasimüügi õigused ja hiljem tulid teisedki järgi. Puhkid tegutsesid üle Eesti. Puhkid olid ka näiteks Dunlopi autorehvide esindajad. Olulisim oli siiski nende viljaäri.

1937. aastal suri üks vendadest, Voldemar. 1940. kadus Eesti aastakümneteks vabariikide hulgast. Ettevõtted natsionaliseeriti. Joakim Puhk lasti maha 1942. aastal Kirovi vanglas. Vangistuses surid ka Evald ja Aleksander Puhk.  Vendadest jäi ainsana alles Eduard Puhk, kes oli juba 1934. aastal saadetud Soome ettevõtet laiendama. Seal sai ettevõtte nimeks Helsingin Mylly. Helsingis ei olned sel ajal ühtegi veskit.

Eduard suri 1943. aastal. Poeg Jüri Puhk oli siis poisi eas. Ta sai koolituse Saksamaal ja tundis lapsest saati , et soovib isa jälgedes käia.

Jüri oli ettevõtte eesotsas ligi 40 aastat, nüüd peab seda ametit tema tütar Maret, kes eesti keelt enam ei oska. Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustati laieneda ka siiapoole kallast.

1993. aastal loodigi Balti Veski AS, algselt eesmärgil turustada siin oma tooteid. Toona asuti Sakus. 1997. aastal osteti Jüris krunt hoonetega, mis renoveeriti. Emaettevõttega võrreldes oli Eesti tootmine 10 korda väiksem.

Täna teatas Balti Veski AS, et Helsingin Mylly müüb nad maha Leedu ettevõttele Malsena.Nii pühibki meie riigi kunagine au ja uhkus Eesti tolmu taas jalge alt.

Vaata täispikka saadet Puhkide dünastiast ERRi kodulehelt.