Välispatsiendid hoiavad Eesti arste lahkumast

Välispatsientide üha suurem huvi Eesti hambaarstide vastu võib aidata arste Eestis hoida.

Tallinnas Tornimäel paikneva Eesti ühe moodsama hambakliiniku Kliinik 32 juhi Brit Pensa sõnul võimaldavad välismaalt tulevad patsiendid siinsetel arstidel areneda, sest lasevad teha eelkõige kallimaid ja keerulisemaid protseduure.

„Igal inimesel tuleb ühel hetkel piir ette, kus palganumber ei motiveeri enam tööd tegema, vaid tahaks ennast ka erialaselt harida ja kuhugi edasi jõuda,” ütleb Pensa. „Kui tuleb patsient, kes on valmis tegema keerulisemaid operatsioone, on see arsti jaoks motivaator, mis teda siin kinni hoiab ja silma särama paneb.”

Pensaga samal arvamusel on ka Nordic Hambakliinikute peaarst Kristo Ivanov. „Eesti huvi põhjus välispatsientide vastu on ilmselge: vältida Eesti maksumaksja raha eest koolitatud arstide väljarännet. Välispatsientide saabudes võidab Eesti riik igakülgselt. Sellest on saanud nii-öelda uus valdkond – meditsiiniturism. Välispatsient annab tööd Eesti arstidele, kes maksavad riigile makse, ja toidab Eestis viibides veel mitut muud meie majandusharu,” selgitab Ivanov.

Tallinnas Kadrioru piiril asuva Citymedi finantsjuht Mehis Mõttus lisab, et keskmisest eestlasest rohkem huvitub välispatsient ka esteetilisest hambahügieenist ja -ravist. „Eesti elanike seas on kahetsusväärselt halb teadlikkus hambahügieenist, kuigi arstid räägivad sellest pidevalt. Välisklient külastab meelsasti eelkõige hambahügienisti ning hoiab oma hambad puhtad ja seepärast on neil ka hammaste tervis oluliselt parem,” märgib ta.

Arstide headus on teada

Kliinik 32 patsientidest moodustavad välismaalased ligi 10%, kuid Citymedi patsientidest koguni 40%. Nordic Hambakliinikute patsientidest moodustavad välispatsiendid umbes kolmandiku. Selle kohta, kui palju inimesi kokku välismaalt Eestis hambaid ravimas käib, statistikat ei ole.

Välispatsientide Eestisse meelitamisega tegeleb viimastel aastatel meditsiini ekspordi klaster Medicine Estonia, kelle ülesanne on turundada Eesti meditsiini. Klastri arendusjuht Tiina Mikk sõnab, et välispatsientide huvi Eesti meditsiiniteenuste vastu suureneb järjekindlalt. „Selleks aastaks ootame suuremat välispatsientide arvu kui viimase nelja aasta jooksul kokku,” hindab ta.

Klastrisse kuulub 24 asutust, hambakliinikutest on esindatud Kliinik 32. „Klastri esindajad räägivad sellest, kui hea meditsiinitehnika ja kui kompetentsed arstid meil on. Millised ravitingimused on siinsamas Eestis, et ei pea sõitma Saksamaale, Türki või USA-sse, et saada kvaliteetset ravi,” selgitab Pensa, kes kuulub ka klastri juhatusse. Nende töö on hakanud tasapisi vilja kandma. „Kui aasta tagasi tuli messidel teha palju selgitustööd, et meie arstid on kompetentsed ja tunnevad oma tööd, siis sel aastal ei olnud selleks vajadust. Inimesed juba teadsid, et meil on väga head arstid, kes on suutelised väga hästi ravima. Aastaga on toimunud kardinaalne muutus.”

Ivanov rõhutab ka isiklike soovituste olulisust. „Meditsiin on valdkond, kus asukohast, hinnast ja muudest faktoritest vaat et olulisemaks saab usaldus ning sõbra, tuttava või sugulase soovitus. Oleme analüüsinud kliinikusse saabuvate esmakordsete patsientide infoallikat meie kohta ning väga suurel protsendil on selleks just soovitus,” selgitab ta.

Välismaalt tulnud patsientide arvates on Eesti arstid pädevad ning hea suhtlus- ja keeleoskusega. „Nende jaoks on väga oluline see, et ta saaks teenindatud oma emakeeles, et ta saaks ilma tõlgi abita aru, mida arst temaga räägib. Nii soomlased kui ka venelased saavadki kogu info oma emakeeles,” kinnitab Pensa. Peale pädevate arstide ja madalamate hindade tullakse siia ka tänapäevase ravitehnoloogia ja lühikeste järjekordade tõttu. Järjekordadest rääkides möönab Pensa, et nende kliiniku jaoks hakkab see muutuma kitsaskohaks. „Nõudlus on nii suur, et sõltuvalt arstist saab aja kahe–nelja kuu pärast. Soome patsiendid helistavad sageli laevast, et jõuavad peatselt Tallinna ja tahaksid vastuvõtuaega saada. Nii kiiresti ei ole meil kahjuks võimalik raviaegu anda.” 

Soomlased on avastanud ka Haapsalu hambakliinikud

Kuigi välispatsiendid moodustavad Haapsalu hambakliiniku Mardent klientuurist väikse osa, on nende arv püsinud viimastel aastatel enam-vähem ühel tasemel.

„Võib öelda, et on välja kujunenud isegi kindel patsientuur, kes teadlikult planeerivad visiite,” kommenteeris Haapsalu kesklinnas asuva kliiniku tegevjuht Marko Olenko. Peamiselt tulevad patsiendid Haapsallu Soomest, kuid esindatud on ka näiteks Iirimaa.

Haapsalu pluss soomlaste silmis on Olenko sõnul kindlasti eelkõige madalamad hinnad. Kas ka lühemad järjekorrad oma rolli mängivad, ta öelda ei osanud. „Meie kliinikus ei pääse esmasele hambaarsti vastuvõtule enne 10–12 nädalat. See ei kehti eriarsti visiidile pääsemise puhul,” rääkis ta.

Üheks Eesti arstide plussiks nimetab Olenko vastutulelikkust: teinekord olevat arstid nõus lausa lõunapausi ajal või pärast ametlikku vastuvõtuaja lõppu patsienti ravima.

Kuurortlinna eripära on see, et ennast reklaamitakse koostöös spaadega, kes oma külastajaid kliinikust teavitavad.

Siia meelitab hambaravi soodsam hind

Kuigi võrreldes Soome ja muu Euroopaga on meie hinnad soodsamad, ei saa sugugi öelda, et hambaravi oleks odav.

„Meditsiin ongi kallis, tavameditsiini patsient lihtsalt ravikulu ise vahetult ei koge,” iseloomustab olukorda Citymedi finantsjuht Mehis Mõttus. „Samas on hambaravis on võimalik oma suutervise jaoks ise väga palju ära teha – järgida korralikult koduseid suuhügieeni reegleid, käia kord aastas suuhügienisti juures süvapuhastust tegemas, käia regulaarselt kontrollis ja tekkivatele suurmuredele võimalikult vara jaole saada – ning sellega ka kulutusi vältida,” soovitab ta.

Nordic Hambakliiniku peaarsti Kristo Ivanovi sõnul on Eesti hambaravi hinnad näiteks Põhjamaade inimestele siiski tunduvalt soodsamad. Enamik Nordicu välispatsiente tuleb Põhjamaadest ja sealne elatustase erineb Eesti omast oluliselt.

Nii Kliinik 32 juht Brit Pensa kui ka Mõttus kinnitavad siiski, et teenuste hinnad sõltuvad Eestis eelkõige kohaliku turu hindadest ja maksejõulisemad põhjanaabrid ei kergita eestlaste jaoks hindu. Haapsalu hambakliiniku Mardent tegevjuht Marko Olenko kinnitab, et kuigi välismaalt tulev klient on maksejõulisem, on hambaraviteenuse hind kõigile üks.

Eesti ja Soome hindade vahe siiski väheneb, kuigi on endiselt tuntav. Näiteks implantaadi valmistamise ja paigaldamise puhul saab Soome patsient arvestada Eestis ligi 600–700 eurot soodsama hinnaga kui kodumaal. Eestis maksavad kaks implantaati ja totaalprotees kokku umbes 25 000 eurot. Eesti ja Soome teenuste hinnavahe tuleb peamiselt rendihindadest ja palkadest, aga ka materjalide hind on Eestis mõnevõrra soodsam. Samal ajal peab välispatsient rehkendama lisanduva transpordi- ja ajakuluga.

Võib maksta mitmes osas

Citymed ja Kliinik 32 kumbki klientidele järelmaksuteenust ei paku, kuid Pensa sõnul ei tunne nende kliendid selle vastu ka eriti huvi. See-eest on suuremate ja pikaajalisemate ravijuhtumite puhul võimalik ajatada tasumine pikemale perioodile. Citymed on loonud suisa tütarettevõtte, perekliiniku Ecodent, kus töötavad nooremarstid. Kvaliteedis järeleandmist see ei tähendavat, kuid hinnad on soodsamad. Nordic Hambakliinikud pakub järelmaksuteenust ja ütleb põhjenduseks, et muidu jääks inimene Eestis sageli lõhkise küna ette: kas osta perele süüa ja riideid või ravida hambaid. „See on kurb, et tööl käiv inimene peab üldse sellise valiku ees olema,” nendib Ivanov. 1 Liina Valdre